P, 25.09.2022

Veelgi enam inimesi saab puhta joogivee ja nõuetekohase reoveekäitluse

Kuido Saarpuu
Veelgi enam inimesi saab puhta joogivee ja nõuetekohase reoveekäitluse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mõne inimese arvates on kraanist tulev joogivesi loomulik asi, mille eest ei peagi maksma.
Mõne inimese arvates on kraanist tulev joogivesi loomulik asi, mille eest ei peagi maksma. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riik on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendusel alates 2015. aasta kevadest toetanud enam kui 54,7 miljoni euroga veemajanduse taristu arendamist. Selle aasta sügisel muutusid taotlusvooru toetuse andmise tingimused, et veelgi enam inimesi saaks kvaliteedile vastava joogivee ning reovee kogumine ja puhastamine vastaks nõuetele.

 

KIKi nõukogu esimees ja keskkonnaminister Siim Kiisler: „KIKi veemajanduse taristu arendamise taotlusvoorust on tänaseks rahastatud 16 projekti. Nende kaudu uuendatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja/või reoveepuhastid on parandanud juba paljude inimeste elukvaliteeti. Selleks, et puhas vesi ja reovee keskkonnasõbralik kogumine jõuaks veelgi rohkemate inimesteni, suurendame toetuste summat. Uute tingimuste kohaselt on ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimise ja ühisveevärgi torustike ehitamise puhul toetuse maksimaalne summa senise 2 miljoni euro asemel 10 miljonit eurot. Lisaks toetatakse nüüd koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamisega ka sademeveesüsteemide rajamist ja rekonstrueerimist.“

Meetme „Veemajandustaristu arendamine“ toetuse andmise tingimuste muudatused võimaldavad piirkondlikel vee-ettevõtetel, kes osutavad teenust vähemalt kuuel reoveekogumisalal või vähemalt 5000-le elanikule, taotleda toetust ka reoveesette käitlemise keskuse ehitamiseks. Toetatakse lõppkäitluslahenduste ja komplekssete settekäitluskeskuste rajamist. Väiksemaid teeninduspiirkondasid teenindavate vee-ettevõtete osas toetatakse endiselt vaid tihendus- ja tahendussüsteemide ehitamist. 

Keskkonnaminister Siim Kiisler lisab, et uuendusi on veelgi ning kuna praegune on Euroopa Liidu viimane suur toetusprogramm sellesse valdkonda, kutsub ta vee-ettevõtteid koostöös kohalike omavalitsustega võimalusest kinni haarama ja taotlusi esitama.

Meetme „Veemajandustaristu arendamine“ toetuse andmise tingimuste muudatused võimaldavad piirkondlikel vee-ettevõtetel, kes osutavad teenust vähemalt kuuel reoveekogumisalal või vähemalt 5000-le elanikule, taotleda toetust ka reoveesette käitlemise keskuse ehitamiseks.

Veemajandustaristu arendamise taotlusvoorust saavad vee-ettevõtted, mis kuuluvad täielikult ühele või mitmele kohalikule omavalitusele ning omavad piirkonna veemajandustaristut, taotleda toetust enam kui 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel ühiskanalisatsioonisüsteemi ja -veevärgi rajamiseks ja uuendamiseks.

Tänase seisuga on KIK veemajanduse taristu arendamise taotlusvoorust rahastanud 16 projekti kogusummas 54,7 miljonit eurot. Projektidest on tööd lõpetatud Paldiski linnas, Haapsalus on Uuemõisa piirkonnas uuendatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning reoveepuhasti, Tapa linnas on renoveeritud torustikud ning Valga linnas reovee peapumpla. Lõpetamisel on projektid Kärdlas, Märjamaal, Kilingi-Nõmmel ja Tõrvas. Tööd toimuvad veel Põlvas, Saku ja Kohila vallas, Räpinas, Arukülas, Tabasalus, Murastes ja Maardus.

Taotlusvoorust saab toetust taotleda kuni eelarve täitumiseni. Taotluste vastuvõtmise lõppemisest teavitatakse üleriigilises meedias ja KIKi kodulehel. Rohkem infot taotlusvooru kohta KIKi kodulehelt.

Lisaks on KIKis endiselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest avatud taotlusvoor eraisikutele, kust jagatakse toetust elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Samuti elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Rohkem infot KIKi kodulehelt.

Mõlemad toetusmeetmed töötas välja Keskkonnaministeerium.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kaheksateistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti. 

Märksõnad
Tagasi üles