Kalakasvatuse juht: ei saa aru, kuidas võiks see haigus siia üldse sattuda

Järvamaal Paide linna Roosna-Alliku alevikus asuvas kalakasvanduses tuvastati kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi tekitaja. Haigus tuvastati plaanilise proovivõtmise käigus. Haigus on inimestele ohutu, kuid selle levik toob kaasa majandusliku kahju kalakasvatajatele.

VTA Järvamaa keskuse juhataja Andrus Leisi sõnul kehtestati haiguse leviku tõkestamiseks OÜ Neli Elementi kalakasvatusele kuni epidemioloogilise uuringu tulemuste selgumiseni esialgsed piirangud. 

„Kalakasvatuses tuleb jälgida bioohutusmeetmeid ning kalade ja võimaliku saastunud inventari ning sööda välja viimine kasvandusest on keelatud. Epidemioloogilise uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas on vaja täiendavaid kitsendusi ning abinõusid,“ sõnas Leis.

Kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi (IHN) puhul on tegemist viirushaigusega. IHN esineb vikerforellil ning teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN on laialt levinud kõikjal maailmas, sh Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas ja Venemaal Karjalas ja meie naabritel Soomes.

Kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi (IHN) puhul on tegemist viirushaigusega. IHN esineb vikerforellil ning teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi.

IHN viirushaigusega nakatunud kalu on lubatud tappa inimtoiduks, tingimusel, et neil puuduvad taudile viitavad kliinilised tunnused ja patoloogilised muutused.

Haiget kala pole võimalik ravida. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks tapetakse kalad (võib suunata inimtoiduks) ja kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma.

OÜ Neli Elementi tegevjuht Andres-Teet Merisalu ütles, et haigust näitas esimene proov, kuid kordusproovi tulemused pole veel teada, mistõttu pole lõplikult kindel, et kõnealune haigus on nende kalakasvandusse jõudnud. "Koos veterinaaridega lahkasime eile 50 kala ja ühelgi neist ei tuvastanud haiguse kliinilist pilti," sõnas ta.

Merisalu lisas, et ühegi teise kalakasvatusega pole neil kontakti olnud poolteist aastat, ja samuti ei usu ta, et taud võis kasvatusse jõuda seal kasutatava veega. "Ei saa aru, kuidas võiks see haigus siia üldse sattuda," lausus ta.

Merisalu selgitas, et roogitud kala võivad nad müüa ja see pole inimestele vähemalgi määral ohtlik. "See on sama ohutu, kui iga teine poeletil olev kala," kinnitas ta.

Merisalu arvas, et kordusproovi vastused laekuvad nädala jooksul ja siis on saab ka selgeks, kuidas nad edasi tegutsevad.