Kaunis, kuid ohtlik verev lemmalts kuulub hävitamisele

Verev lemmmalts. Foto: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet kinnitas vereva lemmmaltsa ohjamiskava, et saada kodumaiseid taimi ohustava liigi levik kontrolli alla ja tõrjuda see meie loodusest.

 

Verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on üks invasiivsemaid võõr-taimeliike Euroopas, mille kodumaa on Indias ja Himaalajas. Siin asustab ta peamiselt veekogude kaldaid ja niiskeid servakooslusi ning on viimase 13 aastaga oma levilat oluliselt suurendanud. Suure kasvu ja paljunemisviisi tõttu levib taim kiiresti ning tõrjub teised taimeliigid kooslusest välja, mõjudes halvasti meie liigirikkusele ja haruldastele liikidele.

„Lemmmaltsa sissetoomise põhjus on tema dekoratiivsus – kuni kolmemeetrine, roosakas-lillade õitega taim pakub aiasõpradele huvi ka praegu. Seda enam tuleb teadvustada, miks seda ilusat taime kasvatada ei tohi. Verev lemmmalts on kogu Euroopas kuulutatud invasiivseks, kodumaiseid taimi ohustavaks võõrliigiks, millest tuleb vabaneda. Seetõttu soovitamegi aiaomanikel oma territoorium üle vaadata ning taim välja rohida, “selgitas Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk.

Verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on üks invasiivsemaid võõr-taimeliike Euroopas, mille kodumaa on Indias ja Himaalajas.

Ohjamiskava üks peamisi tegevusi on nii avalikkuse kui ka maaomanike teavitamine vereva lemmmaltsa ohtlikkusest. Kindlasti on väga oluline ka taime kasvukohtade kaardistamine, millele saavad kaasa aidata tähelepanelikud kodanikud. Kuna riik ei plaani karuputke võõrliikide tõrjega sarnast projekti ette võtta ka vereva lemmmaltsa puhul, tuleb maaomanikel tõrjuda seda ise.

Verevat lemmmaltsa on õnneks lihtne tõrjuda ning inimesele see kuidagi ohtu ei kujuta. Kõige efektiivsem on rohida taim üles koos juurtega, kuivatada ja seejärel kompostida. Seda peab tegema mitmel korral suve jooksul, et olla kindel, et ükski seeme ei valmi. Kuna taime seemnepank püsib mullas kaks aastat, on lootust kolme aastaga kolooniast lõplikult vabaneda. Kindlasti ei tohi aga rohitud taimi visata eemale metsa alla või kraavipervele, kus visa liik ajab uuesti juured alla, kasvab edasi ja niiviisi hoopis levib.

Kolooniate rohimise katsetega on Keskkonnaamet tegelenud juba paar aastat. Sel aastal sai alguse koostööprojekt Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonnaga, kus üldkasuliku töö tegijad pandi suvel Pärnu linnas jõe ääres asuvat vereva lemmmaltsa suurt ja tihedat kolooniat rohima.

„2018. aastal tehti Pärnus üle kümne tööpäeva ja tulemused olid väga head – seal, kus veel mullu oli kõrge ja tihe lemmmaltsa tihnik, on sel sügisel vaid nõgese ja naadi väli. Muutusi taimede tiheduses näeme järgmisel suvel, kui üldkasuliku töö tegijad jätkavad rohimist. Sarnaselt Pärnule tõrjusid üldkasuliku töö tegijad lemmmaltsa ka Kohilas Keila jõe ääres ja järgmisel aastal loodame ettevõtmist laiendada Viljandi järve ääres,“ kiidab ettevõtmiste tulemuslikkust Eike Vunk, kelle sõnul võiks analoogseid koostööprojekte teisteski omavalitsustes ohtliku taime tõrjumiseks ette võtta.

Vereva lemmmaltsa ohjamiskava koostasid eksperdid ja Keskkonnaameti spetsialistid. Kavaga, hetkel teadaolevate vereva lemmmaltsa kasvukohtadega ja kiire ülevaatega liigi tõrjumisest saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.