Lastekaitse liit: tugispetsialistid igasse haridusasutusse
13. november 2018, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/09/19/11428494t1ha691.jpg)
Tänastest lastest oleneb Eesti tulevikuühiskond. Võrreldes 2010. aastaga on lastel psüühika- ja käitumishäireid 3,4 kord rohkem, kuid kahjuks jäävad lapsed liiga sageli ilma õigeaegse abita. Riigikontrolli auditi järgi sai 2016. aastal aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest õigel ajal abi vaid 29 protsenti. Lapsed vajavad tuge nüüd ja praegu!
Lastekaitse liit on seisukohal, et riik ei saa lubada, et lapsed jääksid tähelepanu või abita. On viimane aeg, et tagajärgedega võitlemise asemel saab Eestis normiks lapse probleemide varajane märkamine ja õigeaegne sekkumine! Sama rõhutas liit ka aprillis olnud üldkogul vastu võetud avalikus pöördumises ja septembris erakondadele esitatud ettepanekutes laste heaolu edendamise kohta Eestis.
Lastekaitse liidu presidendi Ene Tombergi sõnul on laste ja nende perede toetamisel oluline probleeme varakult märgata ja sekkuda tulemuslikult, mitte tegeleda tagajärgedega. “Tagamaks haridusliku erivajadusega lapsele täisväärtuslik lapsepõlv, et temast kujuneks sotsiaalselt toimetulev ja õnnelik täiskasvanud kodanik, on vajalik järjepidev koostöö sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusspetsialistide vahel. Vaid selliselt jõuavad kõik tegevused ja teenused õigel ajal lapseni,“ lausus Tomberg.
Oleme praegu olukorras, kus 31 protsenti lastest tunneb end üksikuna ja 25 protsenti lastel pole oma murest kellegagi rääkida. Statistika alaealiste depressiooni, vaimse tervise probleemide ja enesetappude kohta tekitab muret. Puuetega laste arv kasvab juba aastaid kordades kiiremini kui puuetega täiskasvanute inimeste arv, näiteks 2017. aastal oli puuetega inimeste hulgas lapsi 41 protsenti. Paljudes haridusasutustes puuduvad tugispetsialistid, kes oskaksid märgata laste probleeme, sealhulgas vaimseid häireid, ja neid lapsi ka aidata. Paraku on Eestis endiselt probleem nõrk sidusus haridus-, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel.
On viimane aeg, et tagajärgedega võitlemise asemel saab Eestis normiks lapse probleemide varajane märkamine ja õigeaegne sekkumine!
Lastekaitse liit rõhutab vajadust toetada tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidevat koostööd, et lastele oleksid tugiteenused kättesaadavad olenemata lapse elukohast ja haridusliku erivajaduse olemasolust. Igas haridusasutuses peab olema loodud ametikohad tugispetsialistidele.
Tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse suurendamisele on juhitud tähelepanu nii ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes kui ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eestile. Samuti on seda märkinud õiguskantsler ja riigikontroll.