Vanemaealiste aktiivsus tööturul kasvab

Pensionär. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Töötuse määr oli 2018. aasta III kvartalis 5,2, tööhõive määr 68,2 ja tööjõus osalemise määr 72,0 protsenti, teatab statistikaamet.

Töötus püsis madal ja on sama mis majandusbuumi aastatel. Tööhõive ja tööjõus osalemise määr on kõrgemad isegi buumiaastatega võrreldes. Vanemaealiste tööhõive on rekordkõrge.

Tööturu näitajad eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt ei muutunud. Siiski on märkimisväärne, et endiselt suureneb vanemaealiste ehk 50–74aastaste aktiivsus tööturul. Vanemaealiste tööhõive määr kasvas III kvartalis 59,1 protsendini, mis on selle sajandi kõrgeim. Vanemaealiste tööjõus osalemise määr oli 61,3 ja töötuse määr 3,6 protsenti. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 50–74aastaste hõivatute arv suurenes 4500  ja töötute arv vähenes 3000 inimesega.

Tööturu aktiivseima vanuserühma ehk 25–49aastaste näitajad III kvartalis oluliselt ei muutunud, nende tööjõus osalemise määr oli endiselt kõrge (88,1 protsenti).

Kõige rohkem töötavad osaajaga noored ja vanemaealised. Eelmisel aastal töötas osaajaga iga viies 15–24aastane ning iga seitsmes 50–74aastane.

Noorte ehk 15–24aastaste tööjõus osalemise määr oli 46 protsenti. Kuigi noorte tööjõus osalemise näitaja on viimastel aastatel püsinud, tänavu III kvartalis selles vanuserühmas hõivatute arv vähenes ja töötute arv suurenes.

2018. aasta III kvartalis oli hõivatuid 666 600, mis on sama palju kui aasta tagasi. Samas on märkimisväärselt kasvanud osaajaga hõivatute arv. Tänavu III kvartalis oli täistööajaga töötajaid 588 000 ja osaajaga töötajaid 78 600. Kõrvutades neid näitajaid eelmise aasta III kvartaliga näeme, et osaajaga töötajaid on 7100 rohkem ning täistööajaga töötajaid  on sama palju vähenenud. Kõige rohkem töötavad osaajaga noored ja vanemaealised. Eelmisel aastal töötas osaajaga iga viies 15–24aastane ja iga seitsmes 50–74aastane.

Tööturul mitteaktiivseid oli III kvartalis 273 400. Suurima osa mitteaktiivsetest moodustasid pensioniealised (82 800), õpingute (63 300) ning haiguste või vigastuste tõttu tööturult eemale jääjad (61 200). Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga on 4000 rohkem neid inimesi, kes olid mitteaktiivsed haiguste või vigastuste tõttu. Õpingute tõttu tööturult eemale jäänuid on  3400 vähem. Põhjus võib olla selles, et noortel on tööl ja koolis käimist kergem ühildada. Samuti on vähenenud mitteaktiivsete pensioniealiste arv 5100 jagu, seda ilmestab ka 50–74aastaste kasvav aktiivsus tööturul.