Riiklikud e-teenused muutuvad kasutajasõbralikumaks
28. november 2018, 07:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuses heakskiidu pälvinud uuendatud Eesti infoühiskonna arengukava ja küberturvalisuse strateegia peamised sihid on muuta riigi e-teenused kasutajasõbralikumaks, hoogustada tehisintellekti rakenduste kasutuselevõttu ning tagada kaitse küberohtude eest. Infoühiskonna arengukava on uuendatud koostöös teiste riigiasutuste, ettevõtjate ja vabakonnaga.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on arengukava aluseks edasisele tööle riigi ja kodanike vahelise suhtluse paremaks korraldamiseks. „Meie eesmärk ongi muuta riigiga suhtlemise kogemus võimalikult mugavaks ja kasutajasõbralikuks,“ ütles Tammist.
Juba kahe aasta pärast tuuakse kodanikeni vähemalt seitse riiklikku teenust, mis käivituvad automaatselt vastavalt inimese elus toimuvatele sündmustele, nagu lapse sünd, elukohavahetus või pensionile jäämine. „Infoühiskonnast osasaamiseks on oluline ka edaspidi pakkuda inimestele võimalust kasutada internetiühendusega arvutit avalikes asutustes ning korraldada tasuta kursusi internetioskuste omandamiseks,“ lisas Tammist.
Samuti on töös üle 50 tehisintellekti tehnoloogiat rakendava lahenduse, mis puudutavad pea kõiki riigi sektoreid. Näiteks on loomisel tehisintellektil põhinev otsustustugi perearstidele, liiklussuundade kaardistus ja autode loendamine ning jää tuvastamine merel.
„Riiklike e-teenuste ja otsustusprotsesside täiustamises on tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtul suur roll. Tehisintellekt tähistab siinkohal kohanemisvõimelist algoritmi, mis suudab hoida järge, millised on kodaniku õigused ja kohustused riigi ees ning neid õigel ajal inimestele ka meelde tuletada. Keegi ei tohiks jääda toetusest ilma, sest ei märganud õiget tähtaega või teadnud sellest võimalusest,“ selgitas Tammist.
Juba kahe aasta pärast tuuakse kodanikeni vähemalt seitse riiklikku teenust, mis käivituvad automaatselt vastavalt inimese elus toimuvatele sündmustele, nagu lapse sünd, elukohavahetus või pensionile jäämine.
Infoühiskonna arengukava oluline osa on Eesti uus küberturvalisuse strateegia. „Kõikide digitaalsete arenduste juures on ülioluline turvalisuse mõõde, olles tänapäeval sama vältimatu kui füüsiline julgeolek,“ sõnas minister Tammist.
Uus küberturvalisuse strateegia seab neli eesmärki: tugev süsteemide tõrgeteta töö ja valmisolek kriisideks, küberturbe ettevõtluse ja teadustööde toetamine, rahvusvaheline koostöö ning küberohtudest teadliku ühiskonna kujundamine. „Ennetuse, kaitse ja arendustegevustega soovime saavutada olukorra, kus Eestis ei saa toimuda ühtegi ühiskonda halvavat küberintsidenti,“ selgitas minister Tammist Eesti küberturvalisuse strateegia sihti järgnevateks aastateks.
Lisaks e-teenustele, küberturvalisusele ja tehisintellekti rakendustele arendatakse Eesti arengukavaga interneti kättesaadavust üle Eesti, ülepiirilist andmevahetust X-tee kaudu, Eesti andmesaatkonda Luksemburgis ning e-residentsuse projekti.
Infoühiskonna arengukavas lepiti kokku Eesti riigi IKT eesmärgid kolmeks aastaks, kuni 2020. aastani. Küberstrateegia on koostatud kuni 2022. aastani. Kogu arengukava rakendamise hinnanguline maksumus läbi 2014–2020 aastate on 200 miljonit eurot, mis valdavalt pärineb Euroopa Liidu struktuurifondidest.