Ametid pöörasid seiklusparkide tähelepanu ohutusele

Türi seikluspark. Pildil Sulo Särkinen Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tänavu suvel kontrollisid tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet  üheksa seikluspargi ohutust. Puudujääke ilmnes nii tarbijale antavas teabes, ohutuse eest vastutuses kui ka riskide kaardistamisel. Kinnitust leidis fakt, et mida põhjalikumalt oli koostatud riskihindamine ja enesekontrolliplaan, seda vähem esines puudujääke radadel. 

 

Järelevalve käigus pöörati tähelepanu tootja ja/või radade paigaldaja antud teabele nii kodulehel kui ka pargis enne teenuse tarbimist, sealhulgas lepingule. Ametid hindasid pargi olukorda: kas riskihinnang on koostatud ja arborist või dendroloog hinnanud puude seisu. Tähelepanu all oli ka töötajate ettevalmistus: nende koolitamine ja valmisolek õnnetuseks või päästmist vajavaks olukorraks, isikukaitsevahendite kasutus ja hooldus.

Kontrolli käigus selgus, et mitme ettevõtte kodulehel antav teave pole kooskõlas kohapeal või lepingus antud teabega. Näiteks anti erinevat infot piirangute kohta raja kasutusel. Neljal juhul välistas teenuse osutaja vastutuse teenuse ohutuse eest. Tasub teada, et isegi kui seikleja sellisele lepingule alla kirjutab, on säte tühine, sest teenuse osutaja peab tagama ohutu teenuse juhul, kui klient täidab kõiki reegleid ja instruktori korraldusi.

Ametid leidsid lepingus sätteid, mida raja kasutajal ei ole võimalik kuidagi tavapärase hoolsuse ja pargi kasutuse reeglite või korra järgi täita. Näiteks lepingu järgi peab inimene eelnevalt veenduma, et valitud rada vastab tema füüsilistele võimetele ja oskustele. Tegelikult  selguvad asjaolud  alles raja kasutuse käigus.

Ametid leidsid lepingus sätteid, mida raja kasutajal ei ole võimalik kuidagi tavapärase hoolsuse ja pargi kasutuse reeglite või korra järgi täita.

Dokumentidega tutvumisel pöörati tähelepanu koostatud riskihinnangutele ja nende järgimisele. Riskihinnang annab ettevõtjale ülevaate põhilistest ohukohtadest ning võimaluse rakendada kaalutletud meetmeid ohtude maandamiseks. Üheksast kontrollitud pargist oli riskihindamine koostatud vaid kahel. Veel viis seiklusparkion teinud riskihindamist ja kahel on see koostamisel. Selgus ka, et kahel seikluspargil puudus kasutusluba.

Ametid rõhutavad enesekontrolli süsteemi vajalikkust – see annab järjepideva ülevaate pargi ja kasutatavate isikukaitsevahendite seisust ning võimaldab kiiresti tuvastada amortiseerumisest, intensiivsest kasutusest tulenevaid riske. Seiklusradade perioodilist kontrolli tehti väidetavalt igas pargis enne hooaja algust ning iga päev enne pargi avamist/külastajate saabumist, kuid igapäevased kontrollitulemusi on talletanud kirjalikult vaid neli parki.

Radade läbironimisel tuvastati suuremaid või väiksemaid puudusi kõikides parkides, kahes leiti aga tõsisemaid ohte. Ühes pargis võis inimene trosslaskumise keskosas  puutüvega kokku põrgata, teises ilmnes poomisoht, kui ronija peaks atraktsioonil tasakaalu kaotama ja kukkuma.

Aitamaks ettevõtjail oma seikluspargis ohutult tegutseda, on Baltimaade tarbijakaitseametid koostanud seikluspargi ohutuse juhised, mis on abiks nii juba tegutsevatele kui ka alustavatele ettevõtjatele. Juhisele on lisatud enesekontrolli küsimustik, mis aitab hinnata teenuse ohutust.