Järvamaa majanduspanus on suurenenud

Maakonnas on suurenenud tööstussektori panus SKP-sse. Pildil Viking Window tootmine. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Statistikaameti andmetel suurenes Järvamaa panus SKPsse (sisemajanduse koguprodukti) aastaga 34 miljonit eurot.

2017. aastal oli Eesti SKP (sisemajanduse koguprodukt) jooksevhindades 24 miljardit eurot. Statistikaameti andmetel moodustas sellest 335 miljonit Järvamaa panus, mis on 34 miljonit  rohkem kui 2016. aastal.

Võrreldes 2016. aastaga on maakonnas suurenenud panus nii tööstus- ja ehitussektoris, teenussektoris kui ka põllumajandus-, metsamajandus- ja kalapüügisektoris.

Maakonna panus SKPsse on suurenenud kõigis valdkondades. Foto: Järva Teataja

Kogu Eesti SKP kogulisandväärtusest 64 protsenti loodi 2017. aastal Harjumaal. Sellele järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osa Eesti SKPs olid vastavalt 11 ja 6 protsenti.

Väikseima osaga olid 2017. aastal Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas vähem kui protsendi Eesti SKPst. Järvamaa osa oli ligi 1,4 protsenti.

2017. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest üle 70 protsendi teeninduses. Eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõjul oli teenindusel kõige suurem osa Harjumaal (76 protsenti) ja Tartumaal (70 protsenti).

Vastupidiselt varasemale trendile võis kõigis maakondades peale Läänemaa täheldada mõningast teenindussektori osa vähenemist. Kõige kiirem oli see Põlvamaal, Järvamaal ja Jõgevamaal.

Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2017. aastal 28 protsenti Eesti lisandväärtusest. Teenindussektori osa vähenemise tõttu on tööstus- ja ehitussektori osa mitme maakonna lisandväärtuses viimase aasta jooksul vähesel määral suurenenud.

Suurim on sektori osa maakondlikus lisandväärtuses Ida-Virumaal (51 protsenti), väikseim Harjumaal (23 protsenti).

Põllumajandussektor moodustas 2017. aastal kolm protsenti Eesti lisandväärtusest. Suurim osa oli sektoril Jõgeva maakonnas (18 protsenti). Osa poolest järgnevad Viljandimaa (16 protsenti) ja Põlvamaa (13 protsenti). Järvamaa osa on 11 protsenti.