/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2011/11/25/851856t1ha3cc.jpg)
Kesknädalal Paides liikumisseminari käigus spordiürituste korraldusest kõnelnud spordiürituste korraldamise klubi juhatuse liikme Mati Lillialliku (pildil) meelest panevad asjaajamise masinavärgi tööle ikka inimesed.
Tervisele laob tugeva vundamendi massisport
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmiselt aastas 20 üritust korraldava, kuid kümmekonna aastaga üle 250 nii tervise- ja rahvaspordiürituse kui ka tippvõistluste ellukutsumise ja läbiviimisega seotud MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi suurim töövõit on olnud SEB Tallinna maratoni ja sügisjooksu kasvatamine Baltikumi suurimaks rahvaspordiürituseks.
Selle suurürituse valis Lilliallik oma ettekande keskseks näiteks. Üldistatult tuleb ühe spordiürituse korralduse juures arvestada alljärgnevate asjaoludega.
Kandev idee ja selge eesmärk
Lääne-Euroopas juba aastaid tehtud ürituste eeskujul oli kümmekond aastat tagasi Lillialliku ja tema mõttekaaslaste soov panna Tallinnas alus ühele linnajooksule. «Esimese nelja aastaga paisus sügisjooksul osalenute arv juba 5000 ringi ning nõnda seadsime endale eesmärgi kasvada Eesti suurimaks jooksuvõistluseks,» meenutas ta.
Täpne tegevuskava, sobiv võistluspaik ja hea korraldusmeeskond
Tegevuskava täpsustamiseks tuleb varuda aega. Väga oluline on leida sobiv võistluspaik, mille puhul soovitas Lilliallik lasta mõttelennul uidata.