Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga
19. detsember 2018, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeeriumi kogenes täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“ juhtnõukogu, kes võttis kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve on olnud 3,61 miljonit eurot ja toetust on saanud 118 pühakoda.
Eestis on 450 kuni 500 pühakoda, neist on kultuurimälestistena kaitse all pooled. Kultuuriministri kinnitatud riiklik programm “Pühakodade säilitamine ja areng“ kutsuti ellu 2003. aastal ning see on kestnud kahes etapis 15 aastat. Programmi jooksul on pühakodadesse investeeritud ühtekokku ligi 13 miljonit eurot ning programm on hõlmanud valdavat osa Eesti kirikutest. Aastatel 2004–2013 eraldas riik pühakodade säilitamiseks 9,23 miljonit eurot ja toetust sai ligi 200 kirikut. Aastatel 2014–2018 oli programmi eelarve u 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 kirikut.
„Pühakojad on Eesti kultuuri lahutamatuks osaks olnud sajandeid,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Lisaks vaimsele pärandile on pühakojad läbi aegade kujundanud meie ehitatud keskkonda – nad on olnud ja jäänud kultuurmaastiku olulisteks hooneteks, moodustades Eesti arhitektuuripärandi ühe väärtuslikuma osa. Seetõttu on oluline, et riik toetab pühakodade korrashoidmist ja nõustab nende korrastamisel. Ikka selleks, et pühakojad oleksid jätkuvalt huvilistele avatud,“ lausus Saar.
Pühakodade programm lõpeb küll senisel kujul, kuid toetused ja arendustegevused jätkuvad. 2019. aasta toetuste saajad selguvad juba jaanuaris. Senise programmi juhtnõukogu asemel on muinsuskaitseametil plaanis kokku kutsuda pühakodade eksperdinõukogu, et kirikupärandiga seotud küsimusi regulaarselt läbi arutada. Täiendavaid võimalusi kaitsealuseid hooneid toetada pakub järgmisel aastal jõustuv uuenev muinsuskaitseseadus. Selleks on riigieelarvesse plaanitud täiendavad 1,4 miljonit eurot aastas.
Pühakodade programm lõpeb küll senisel kujul, kuid toetused ja arendustegevused jätkuvad.
„Aastatepikkune süsteemne toetus on olnud edukas ja aktiivses kasutuses olevate pühakodade puhul on tänu programmile kultuuriväärtuste pikaajaline säilimine tagatud,“ ütles muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. „Tihe koostöö kogudustega on andnud laia arusaama selle pärandiliigi valdajate muredest ja rõõmudest ning see on hea alus edaspidiseks tegevuseks kõikide mälestiste säilimise tagamisel.“
Programmist on toetatud pühakodade ja kirikuvara restaureerimist, ehitusprojektide koostamist, uuringute läbiviimist ning turvalisuse tagamist, sealhulgas piksekaitsete ning valve- ja tulekaitsesignalisatsioonide paigaldamist. Tähelepanuväärsed on ka koostöös kunstiakadeemiaga algatatud kirikute digiarhiiv ja kirikute sisekliima uuringud koos TalTechiga. Ühtlasi on kaardistatud ja tutvustatud kirikutes peituvat kunstivara, nagu kirikutekstiil, kirikuaiad, kirikukellad, ikoonid ja orelid, ning alustatud kahe raamatusarja väljaandmist, need on „Eesti kirikud“ ja „Eesti kirikute sisustus“. Programmi toel on korraldatud koolitusi ja algatatud diskussioon kirikute jätkusuutlikust kasutusest.