Eriarstiabi peab olema võrdselt kättesaadav kogu Eestis

Rohelise kostüümi ja valge maski taga tegutsev Järvamaa haigla kirurg Mihhail Feštšin on 25 aasta jooksul terveks ravinud paljusid patsiente. Pildil on ta abiks põlveoperatsioonil. Foto: Kristo Kivisoo/ Järva Teataja

Tervisemurega inimene peaks kõigepealt pöörduma oma perearsti poole. Just tema oskab patsienti kõige paremini nõustada ja vajadusel ka õige eriarsti juurde suunata. Igal ravikindlustatud inimesel on õigus valida endale sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses üle Eesti. Tähtis on see, et raviasutusel oleks haigekassaga kehtiv leping.

 

Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul peab arstiabi olema kvaliteetne ja ühtemoodi kättesaadav üle kogu Eesti, seda ka Järva maakonnas. „Selleks, et inimestele oleks ravi igal juhul tagatud, sõlmib haigekassa lisaks haiglatele lepingud ka eratervishoiuasutustega, kes pakuvad eriarstiabi. Need erakliinikud täiendavad haiglate pakutavaid teenuseid, lühendavad ravijärjekordi ja annavad inimestele eriarstiabi saamiseks lisavõimaluse,“ kinnitas Parv. 

Järva maakonnas on peamiseks teenuseosutajaks Järvamaa Haigla. Uuel lepinguperioodil pakub lisaks kohalikule haiglale silmaarsti teenust ka Jalonar OÜ.

Arstiabi õigel ajal ja õiges kohas

Ravi rahastamiseks ja eriarstiabi tagamiseks võtab haigekassa arvesse igas piirkonnas elavate inimeste arvu, nende ravivajadust, aga ka kvaliteetse ravikorralduse võimekust selles maakonnas.

„Igas maakonnas peab elanikele olema tagatud kodulähedane arstiabi kõige sagedasemate haiguste raviks,“ ütles Parv. Siia kuuluvad kõrva-nina-kurguhaiguste, silma- ja nahahaiguste, günekoloogiliste ja psühhiaatriliste haiguste ravi, samuti üldkirurgilised protseduurid, taastusravi ja sisehaiguste ravi. 

„Teatud erialad, kus ravivajadus ei ole nii suur, aga patsient vajab spetsiifilisemat eriarsti, põhjalikumaid uuringuid ja keerukamat ning kallist tehnoloogiat, peavad kvaliteetse arstiabi tagamiseks olema kättesaadavad vähemalt neljas suuremas maakonnas – Harju, Tartu, Ida-Viru, Pärnu,“ selgitas Parv. Siia kuuluvad näiteks uroloogia, seedetrakti haigused, südamehaigused, reumatoloogia, närvisüsteemihaigused, kopsuhaigused, infektsioonhaigused, lastehaigused ja hormonaalsete häirete ravi.

Kõige keerukamat ravi nagu näiteks vähiravi (kiiritusravi) ja teatud kirurgilisi protseduure tehakse Parve sõnul kahes suuremas haiglas. Nii vähiraviks vajalikud onkoloogiakeskused kui ka näiteks neurokirurgid tegutsevad kahes Eesti suurhaiglas – Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Haigekassa tasub eriarsti vastuvõtu eest vaid lepingupartneri juures

Tuleb meeles pidada, et haigekassa tasub ravikindlustatud inimese eriarstiabi eest ainult siis, kui raviasutusel on leping haigekassaga. Parv selgitas, et haigekassal on mitmeid kogemusi, kus ravikindlustatud patsiendid on oma ravi eest ootamatult pidanud ise maksma, kuna nad ei ole pöördunud haigekassa partneri poole. „Enne kui eriarsti juurde lähed, küsi alati üle, kas raviasutusel on haigekassaga leping ja kas arstiabi saab ikka haigekassa kulul,“ soovitas Parv.

Järva maakonnas osutab valdava osa eriarstiabist Järvamaa Haigla, kus haigekassa rahastab vastuvõtte kõrva-nina-kurguhaiguste, naha- ja suguhaiguste, günekoloogia, psühhiaatria, üldkirurgia, silmahaiguste, sisehaiguste ja taastusravi erialal. Üldkirurgia erialal võtavad patsiente vastu ka uroloog ja ortopeed. Sisehaiguste erialal saab abi närvihaiguste, kopsu- ja hingamisteede haiguste, südame- ja veresoonkonna haiguste, lastehaiguste, neeruhaiguste ning  liiges- ja lihashaiguste raviks.

Silmahaiguste erialal on Järva maakonda vaja veel ühte teenuseosutajat ja selleks kuulutas haigekassa novembris välja täiendava hanke. Kolmas silmahaiguste teenuseosutaja selgub uueks aastaks.

Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja (v.a naistehaiguste, silmahaiguste, psühhiaatriliste murede, tuberkuloosi, naha- või suguhaiguste ning trauma korral). Pöördudes raviasutusse, millel on haigekassaga leping, tuleb ravikindlustatud inimesel maksta ainult visiiditasu. Selle suurus on kuni viis eurot.

Lisainformatsiooni haigekassa eriarstiabi partnerite, visiiditasude ja muude ravikindlustust puudutavate küsimuste kohta saab haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee või helistades infotelefonile 669 6630.