Tarbijakaitseamet tuvastas krediidiandjate ja -vahendajate tegevuses rikkumisi

Kiirlaen. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Amet kontrollis 60 krediidiandja ja -vahendaja tegevust ja avastas 55 puhul rikkumisi. Puudujääke oli muuhulgas lepingueelse teabe andmisel, lepingust taganemise ja ennetähtaegse tagasimaksega, probleeme oli ka vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimisel.

 

2016. aastal jõustusid seadusemuudatused, mis tähendas krediidiandjatele ja -vahendajatele oma tegevuse ümberorganiseerimist selliselt, et see vastaks uutele nõuetele. Amet on kahe aasta jooksul kontrollinud ettevõtjate tegevust, mil fookuses olid tarbijatele antav lepingueelne teave, tarbijakrediidilepingute üldtingimused ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.

Enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist on krediidiandja või krediidivahendaja kohustatud esitama lepingueelse teabe, et tarbija saaks kaaluda lepingu sõlmimise üle ning võrrelda pakkumisi. Teave tuleb esitada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel, elamukinnisvaraga seotud lepingute puhul Euroopa standardinfo teabelehel.

Oluline on teada, et reeglina teabelehti muuta ja täiendada ei tohi, välja arvatud teatud juhtudel. Muutmise all peetakse silmas näiteks raamistiku, esitatud teabe sõnastuse ja teksti vormi muutmist. Seega iga pisike sõnaline või vormiline muutus on rikkumine, mistõttu on tuvastatud rikkumiste arv märkimisväärne.

Oluline on teada, et reeglina teabelehti muuta ja täiendada ei tohi, välja arvatud teatud juhtudel.

Lepingueelse teabe andmise nõuete rikkumise osas tuvastati kokku puudusi ja/või rikkumisi 48 ettevõtte puhul. Seejuures üheksal ettevõttel esines rikkumisi mõlema teabelehe osas. Tüüpilisemaks rikkumiseks saab pidada teabe esitamist valel vormil. Nimelt peavad krediidiandjad esitama teavet erineval teabelehe vormil olenevalt sellest, kas väljastatav krediit on seotud elamukinnisvaraga või mitte.

Võlaõigusseaduses on loetletud mitmed sätted, millest ei ole krediidiandjal ja/või -vahendajal võimalik sõlmitavas lepingus tarbija kahjuks kõrvale kalduda. Tarbijakaitseamet tuvastas kontrolli käigus puudusi selles osas 36 juhul. Rikkumised olid seotud näiteks taganemisõiguse tähtajaga, mis on erinevad nn tavalisel krediidilepingul ja elamukinnisvaraga seotud lepingutel. Eksiti ka seoses õigusega nõuda intresse krediidilepingu ülesütlemisel ja tarbija õigusega ennetähtaegsele tagasimaksele. Läbiviidud kontroll näitas muu hulgas, et paljud krediidiandjad ei ole pärast 2016. aastal hüpoteekkrediidi direktiivi ülevõtmist võlaõigusseadusesse muutnud oma lepingutingimusi.

Amet tuvastas, et 10 ettevõtte puhul ei olnud veebilehel avalikustatud info kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Näiteks ei saa korrektseks pidada veebilehel olevat teavet, millega antakse tarbijale teada, et krediidi saamiseks ei ole oluline taotleja eelnev krediidiajalugu.

Täiendavalt juhtis tarbijakaitseamet viie ettevõtte tähelepanu tarbijakaitseseadusega keelatud ebaausa kauplemisvõtte kasutamisele. Näiteks mitu krediidiandjat kirjeldasid enda teenuseid pangateenustena olukorras, kus ettevõttel puudus krediidiasutuse tegevusluba ehk tegemist ei olnud pangaga.

Kõik kontrollitud krediidiandjad ja -vahendajad on lepingueelse teabe esitamise vormid ja üldtingimused võlaõigusseadusega kooskõlla viinud ja vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus olev teave veebilehtedelt eemaldanud.