Kaunistatud kuulikeste lummuses
22. detsember 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Ole loov ja lase kuulikaunistamisel mõttel lennata
- Kõik sai alguse kaunistatud purkidest
- Töötubade järele on suur nõudlus
Kuigi ta seda eriti tunnistada ei taha, on käsitööline Evelin Kori viimastel aastatel nii kohaliku kui ka naabermaakondade kaubandusvõrgu jõulukuulikestest tühjaks ostnud. Ka ehitus- ja pudupoodnikele on ta tuttav nägu. Võibolla liigagi.
Uue korteri suurremondini läheb siiski aega. Ja Evelin Koril pole kodus ka maailma suurimat kuuske, mida kõigi nende ehetega kaunistada. Küll võib olla kümneid kui mitte sadu inimesi, kes on tema käe all saanud proovida kuulikestele kaunistuste lisamist ja nõnda omanäoliste jõuluehete loomist.
Mõni pintslitäis värvi, tilk liimi, tükike savi, mida vormidesse pressida, palju näpuosavust ja kunstimeelt ning valmis need ehtekesed ongi. Ehted, mis oma romantilise stiili ja vintage-välimusega passiksid isegi kõige uhkema mõisa interjööri, muudest kohtadest rääkimata.
Ootamatu avastus viis kuulideni
Kaunistatud purke täis banaanikasti viis Kori poodi, kus müüjad soovitasid tal tungivalt mõelda töötoa korraldamise peale. Paar päeva veenmist ja kava oli koos.
Jõulukuulide kaunistamise juurde jõudis Evelin Kori paar-kolm aastat tagasi.
Praegused kuulid on juba kolmas põlvkond, edasiarendus, laine – nimetage seda, kuidas tahate.
Kõigepealt kasutas Kori kipsisegu, seejärel salvrätt- ja akrüülsulatustehnikat, nüüd midagi muud.
«Viimaste kuulidega oli nii, et esmalt jäid mulle internetis silma silikoonist vormid. Teadsin, et pea igas toidupoes müüakse isekivistuvat savisegu, ja sain aru, et neid vorme saab kasutada nii mööbli kui ka karbitoorikute kaunistamiseks,» selgitas ta.
Et jõuluaeg oli tulemas, siis järsku Koril plahvatas: aga miks mitte ka jõulukuule nii kaunistada?
«See on natukene nagu selgeltnägemine, ma visualiseerin endale mõnd eset ja katsun siis seda järele teha. Kui asi valmis, siis polnud muud, kui postitada. Sotsiaalmeedia annab näiteks väga head tagasisidet.» Ja tagasiside oligi kiitev. Tuli meeldimisi, meeldimised kasvasid üles küllakutseteks töötubasid korraldada.
Nii on aasta ajaga Evelin Kori käe all jõulukuule kaunistama õppinud sadakond inimest. Töötubasid on ta peale Paide korraldanud ka Viljandis ja Keilas. Tung jõulukuule kaunistada on tabanud ka kooliperesid. Öökooli ajal Roosna-Alliku mõisakoolis näiteks.
Tulemus on omatehtud savikaunistustega jõuluehted ja nendega ehitud kooli jõulupuu.
«Eks erinevad inimesed õpeta ka mind ennast. Keegi teeb mõne vau-teemalise liigutuse ja loomulikult võtan ma selle üle.»
Käsitsi millegi kallal nokitsemine tähendab ka aega iseendale, võimalust lülitada end maailma asjadest ja muredest täielikult välja. «See on üks viis võtta aeg maha,» sõnab ka Evelin Kori.
On neid, kes käivad Kori töötubades korduvalt, kusjuures tal on eri linnades välja kujunenud lausa püsihuvilised.
Huviliste rohkus innustas
On ka neid, kes tulevad töötubadesse salaja. On neid, kellele töötoast osavõtt kingitakse.
«Need 15 kuni 20 kohale tulnud inimest võivad olla võõrad, kuid tolleks ajaks, ühe laua taga kolm kuni kolm ja pool tundi, oleme kõik kui vanad tuttavad. Koostegemine on see, mis meid ühendab. See suhtlus on otsekui omamoodi teraapiavorm. Miks? Sest sellist vaba aega, aega iseendale, on meie elus nii vähe.»
Käsitööstaaži esimesest töötoast lugedes on Evelin Koril nüüd seitse aastat. «Kõik hakkas pihta ühest kipspurgist ja Lipi-Lapi ärist siinsamas Paides. Käisin iga päev sealt igasuguseid kivikesi ja kristalle ostmas, et lõpuks nad otsustasid uurida, miks.
Ma ei osanud seda seletada, otsustasin võtta oma purgi kaasa. See oli tavaline klaaspurk, mida hakkasin oma visiooni järgi kaunistama. Nägin ühe vanaaegse daami pilti ja millegipärast arvasin, et see sobiks purgile. Samuti kleepisin sinna pitsi, mässasin kipsiseguga – kokku tuli üks eriline asi.»
Kaunistatud purke täis banaanikasti viis Kori poodi, kus müüjad soovitasid tal tungivalt mõelda töötoa korraldamise peale. Paar päeva veenmist ja kava oli koos.
Evelin Kori esimene töötuba müüdi välja 30 minutiga. Huvilisi tuli kohale oma 15. Kõik suured purgikaunistuse huvilised.
«Esimese töötoa eel ma küll hirmsasti pabistasin, kuid tehtud see sai. Ja sellest hetkest algaski minu lend töötubade korraldajana. Vau! Inimesed tulid kohale ja nad päriselt tahtsid teha – see kõik andis indu edasi toimetada.»
Evelin Kori ütleb, et juhendada on päris väsitav, sest ta tahab, et kõikidel tuleks töö välja selline, nagu vaja.
«Inimesed ju tulevad kohale mingi kindla eseme peale, mida nad on piltidelt näinud. Nad ootavad minult personaalset lähenemist ja mina pean suutma oma oskusi edasi anda.
Seda kõike ma ka teen, sest tahan, et inimene läheks töötoast ära hea emotsiooniga, soovitud esimesega, uute oskuste ja teadmistega.»
EVELIN KORI JÕULUKUULIDE KAUNISTUSE ÕPETUS
1. Kõik hakkab pihta toorikust – jõulukuulist.
«Olen päris hädas olnud kohalikest poodidest 10 cm läbimõõduga kuulide (u euro tk) ostmisega. Eelmisel aastal ostsin siit kõik ära ja see aasta polnudki midagi saada.
Ka Decora ehituskauplus Viljandis, kus tavatsesin ostmas käia, ei müü samuti jõulukuule enam letikaubana. Nüüd siis avastasin e-poed.»
Nii tellib Kori kuule internetist, kuid nüüd tuli järgmine probleem: pakid ei mahu pakiautomaatidesse ära. Seega tuleb pakid jagada mitmeks saadetiseks.
Loomulikult kasutab Evelin Kori ka väiksemaid jõulukuule. Kõige pisemaid isegi ei kaunista, vaid värvib sobiva komplekti kokkusaamiseks lihtsalt üle.
Peale kuulide läheb tarvis värve, pintsleid, sädeluspulbreid, õhu käes kivistuvat voolimissavi, PVA-liimi ja mida kõike veel.
2. Värvi kuul ära.
Evelin Kori värvib kuulidele kaks kihti värvi. Esimene kiht, mõni minut kuivamist ja siis tuleb teine kiht.
Tulemus on nagu kriidivärv, kuid see ei ole kriidivärv (need dekoratiivsed hobiakrüülvärvid).
«Jaanika Lillenthal (Lipi-Lapi ära üks eestvedajatest – toim) andis mulle eelmisel aastal teada, et nad võtsid müüki uued värvid: 230 ml purk, u 8 eurot, jagub sadakonnale kuulile. Nagu kriidivärv, annab see kuulile täiesti mati tulemuse, muutes lõpptulemuse kuidagi eriti õrnaks.»
Värve on Evelin Koril kastitäis. Valdavalt kasutab ta siiski kolme tooni: midagi heledat, tumedamat ja vahepealset. Värve ei pea olema 20 nagu temal, aitab kolmest toonist.
3. Kasuta kaunistuste tegemiseks vorme või oma käsi.
Silikoonvorme on Evelin Koril samuti kastitäis.
Võiks eeldada, et kõik elemendid keerulistest ornamentidest lillede ja lehekesteni valmivad vormide abil, kuid nii see päris ei ole.
Kui on ikka tarvis midagi eriti luksuslikku, 3D-mõõtmetes, siis tuleb vaeva näha, voolida, rullida, näppudega sättida.
Vormide kasutus käib aga nii: lõika noaga tükikene savi (Evelin Kori eelistab valgeks kuivavat savi hallile), määri savi (nagu pasteeti saiale, 500 g pakist, u 2 eurot, saab vabalt 60-70 jõuluehet kaunistatud) lameda noaotsaga vormi.
Suru vorm tugevama plasteliiniga sarnanevat savi tugevasti täis.
«Lilleteema on minu jõulukuulide juures läbiv. Ka olen ma mõne aastaga päris palju muutunud: kristalle on suuresti asendamas sädelus. Eks ma muutun ka ise oma käsitöö sees, maitse muutub, ettevõetud tööd muutuvad.»
Kuulid on ajas läinud üha detailirohkemaks, mis tähendab, et käsitööle kulub üha rohkem aega.
4. Liimi.
Kui vorm on savi täis pressitud, siis ootama ei pea, kalluta aga ornament välja ja liimi kuulile.
Alguses lähevad peale aluskaunistused ja seejärel peenemad osised.
Keskmine rahulikus tempos kulgev töötuba kestab olenevalt rühma suurusest parajalt mitu tundi. «Ega täiskasvanud inimene julge küsida, vaid ootab, et juhendaja jõuaks temani. Samuti on neid, kes kardavad. Savi on õnneks hea materjal, kui midagi läheb valesti, siis ei pea tükikest ära viskama, vaid võib uuesti kasutada.»
5. Ole kunstimeelne.
Evelin Kori ei suru kunagi ennast ega ka oma õpilasi raamidesse. Näiteks neisse raamidesse, mida needsamad vormid ette annavad.
Mõne vormi võib panna ka poolenisti savi täis ja tekitada nii jõulukuulikesele efektse krae. Selline sobitamine on ka kõige ajamahukam töö.
«Ühelt poolt õpetan ma töötubades, milliseid materjale ja kuidas kasutada, teisalt ei saa me mööda minna ka kompositsioonist. Suurem leheke või roos käib alati allpool ja väiksemad ülevalpool. Nii on ju ka looduses.»
Samuti tuleks kuule kaunistades järgida raskuskeset. Kuulidel on üks kindel keskpunkt ehk kaunistused ei kata kindlasti tervet kuuli.
6. Värvi savikaunistused üle.
Värvitoone miksib Evelin Kori kokku jõulukuulidele tehtud savikaunistuste peal. Kui ikka on vaja lillesüdamik tumedam teha, siis nii ka läheb.
«Kaunistused on ju vaja esile tuua, rõhutada kontuure, lilli või lehekesi.»
Eraldi kivistumist-kuivatamist kuulike ei nõua. Savi võib alguses olla lõplikust tugevusest veidi pehmem, kuid see ei tähenda, et seda värvida ei saa.
Samuti ei maksa karta, et valminud ehted oleksid väga õrnad. Töötoas kipuvad ehted ikka inimestel põrandale kukkuma, kuid ka siis ei juhtu midagi, midagi ei purune ega tule küljest ära. Siiani ei ole tulnud.
7. Ole rahul ja rõõmus!
Sel moel kaunistatud jõulukuulist on kujunenud Evelin Kori käsitööstuslik hitt. «Ükskõik kui kriitiline ma oma purgikeste või millegi muu suhtes olen, siis jõulukuulidega on nii, et tulemus ei ole olnud mulle kunagi vastukarva. Miks? Ma isegi ei tea! Piisab sellest, kui kuul saab valmis ja ma näen neid värve, tehtud kaunistusi ja...see kõik mulle meeldib.»
Kuulide kaunistamise sooviga inimesed andsid Evelin Korile jälle endast märku novembri algusest, kuid kõikide kurvastuseks tänavu ta väljapoole Paidet oma juhendamistega ei jõudnud.
Põhjuseks oli teine töö erihoolekandeteenuseid osutavas MTÜs Me Hoolime Sinust.
EVELIN KORI
Oli koos Klaire Sillari ja Aile Kaasikuga Eesti ühe uhkeima trepikoja kujundajatest. Sai see omal ajal kiita ka eelmiselt Eesti riigipealt Toomas Hendrik Ilveselt.
On koos Klaire Sillariga Paide kiriku taga asuva loomepesa Paide Pööning üks loojatest ja eestvedajatest.