Piirkiirus ei ole autojuhile kohustuslik

Torm või muuta teeolud ohtlikuks. Foto: RAIGO PAJULA/PM/SCANPIX BALTICS

Liiklusturvalisus algab teadlikkust, tähelepanelikust ja targast käitumisest liikluses. Vandeadvokaat Indrek Sirk paneb inimestele südamele, et pimeda ajal ja keeruliste liiklusolude korral tuleks valida rahulikum sõidukiirus, et anda reageerimisaega endale ja kaasliiklejatele.

Indrek Sirk selgitas, et oluline on valida kiirus, mis vastab juhi kogemustele, teeoludele ja nähtavusele. Ta rõhutas, et suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustuslik. «Kui liiklusmärk lubab sõita kiirusega 90 km/h, siis see ei tähenda, et spidomeetri peaks vastava numbrini kerima ka tihedas lume- või vihmasajus, pimedas ja libedal teel,» sõnas ta.

Sirk nentis, et juht peaks sõidukiiruse valima lähtudes oma oskustest ning tee- ja ilmaoludest. «Roolis olija peab alati olema suuteline jääma turvaliselt seisma. Keerulistes oludes ei maksa kiirustada, vaid rahulikult hinnata ja tunnetada, kuidas käitub auto ning kas sul ikka on selle üle kontroll,» lausus ta.

Sirgi hinnangul võiks lakmuspaberiks olla võimekus reageerida. «Kiirus peaks olema  selline, et takistuse ilmnemisel, on autojuht suuteline sellele reageerima õnnetust põhjustamata,» märkis ta.

«Pimedal ajal võib sõita täistuledega kiirusel 90 km/h, kuid pooltuledele ümber lülitades tuleb kiirust vähendada. Seda nõuab ka seadus,» tuletas Sirk meelde. Lähituledega on mõistlik kiirus 50-60 km/h, kuna sellelt kiiruselt jõuab tähistamata takistustele veel reageerida.

Lähituli valgustab 50-60 meetrit, kaugtuli aga 100-150 meetrit. Seda on oluline arvestada, sest autot ei ole võimalik peatada hetkega.

Samas märkis Sirk, et udutuled ei suurenda nähtavust. «Udutuli tekitab auto ette heledama valgusvihu, millele silm reageerib ning kaugemale ulatuv vaateväli tegelikult väheneb. Suurematel kiirustel udutuled mitte ei paranda, vaid halvendavad nähtavust,» hoiatas ta.

Udutuli on sõitmiseks eriti madalal kiirusel, kui nähtavus on tõesti väga halb. Kui kiirus 50 km/h tundub asjakohane, ei ole esimest udutuld tegelikult vaja.

Auto tuli paistab kaugele, aga see ei valgusta sama vahemaad, kuhu seda näha on. Seetõttu võib inimesel tee ääres olla tunne, et kui tema näeb autot juba mitme kilomeetri kaugusel, on ka teda näha. Tegelikult näeb autojuht ilma helkurita kõndivat inimest enamasti alles siis, kui kokkupõrkeni jääb vähem aega, kui reageerimiseks vaja.

Seetõttu paneb Sirk jalakäijatele südamele, et helkur on siiski odavaim elukindlustus. «Kui inimene helkurit ei kanna, märkab juht teda kaugtulede vihus alles 70-100 meetri pealt. Lähituledega kahaneb see maa 20-25 meetri peale ning kui samal ajal veel keegi vastu tuleb, siis võib märkamise vahemaa olla vaid 10-15 meetrit,» selgitas ta.

Pidurdusteekonna puhul tuleb arvestada sellega, et teeolud võivad olla ettearvamatud, rehvid juba veidi kulunud ning reageerimiseks võib kuluda erinevatel põhjustel kauem aega.

Gjensidige kahjukäsitluse juht Maarika Mürk märkis, et igal aastal suurenevad liiklusõnnetused teeolude muudatuste ning halva nähtavuse korral mitmeid kordi:

„Talv tuleb igal aastal ootamatult, hoolimata sellest, et nii politsei, kindlustusseltsid kui teised osapooled inimesi pidevalt hoiatavad. Teeolude muutumine, hämar aeg ja sademed omavad juhi tähelepanule ja võimekusele reageerida suurt mõju, mistõttu tuleb hoolikalt kaaluda, kas liiklusesse asuda ning kui seda teha, veenduda, et sõiduk oleks parimas tehnilises korras. Suuremad lumesajud ja teised raskendavad asjaolud suurendavad registreeritud kahjude arvu ning üsna sageli tuvastatakse mõni hooletus või puudus, mis võimaldanuks avarii ära hoida.“