/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/27/6929865t1hca0f.jpg)
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille järgi on edaspidi lihtsam kaubamärke registreerida, nende kaitse on tugevam ning tööstusomandiga seotud vaidlusi hakkab lahendama patendiameti juures tegutsev apellatsioonikomisjon.
Kaubamärkide registreerimine muutub senisest lihtsamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Turul edukaks tegutsemiseks on kaubamärkidel täita järjest olulisem roll. Samuti on kasvanud nende kaubanduslik väärtus. Sel põhjusel on suurenenud ka vajadus muuta nende registreerimine kogu Euroopas ettevõtjate jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja vähem kulukaks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Ettevõtjatel on tulevikus lihtsam kaitsta mittetraditsioonilisi, näiteks helilisi kaubamärke ja multimeediamärke. Kaotatakse nõue, et kaubamärk peab olema esitatud graafiliselt. Sellega tekib võimalus kaitsta ja riskivabalt kasutada erinevate tehnoloogiliste vahendite abil loodud kaubamärke.
Ettevõtjatel on tulevikus lihtsam kaitsta mittetraditsioonilisi, näiteks helilisi kaubamärke ja multimeediamärke.
„Konkurentsikeskkond muutub seeläbi selgemaks ning kaob võimalus, et üks ettevõtja hakkab kasutama kellegi teise mittetraditsioonilist tähist kaupade või teenuste eristamiseks. Eriti oluline on see alustavate ja väiksemate ettevõtjate õiguste kaitsmiseks, kes on kohtuvaidluste pidamises suurte ettevõtjatega võrreldes ebavõrdses seisus,“ rääkis Reinsalu.
Teine osa muudatusi puudutab tööstusomandi apellatsioonikomisjoni tööd, mis vaatab läbi patendiameti otsuste peale esitatud kaebusi ja vaidlustusavaldusi patendiameti poolt kaitstavaks tunnistatud tööstusomandit puudutavates küsimustes. Laieneb komisjoni pädevus. Kui osa tööstusomandit puudutavaid vaidlusi on seni lahendatud kohtumenetluses, siis edaspidi tekib võimalus neist mitmete kohtuväliseks lahendamiseks apellatsioonikomisjonis. Samas säilib võimalus komisjoni otsus kohtusse edasi kaevata.
Komisjoni ülesehitus muutub. Senise kaheksa liikme asemel on sellel edaspidi kaks alalist liiget, kelle jaoks töö apellatsioonikomisjonis on põhitegevus ning kelle õigusteadmistele ja isikuomadustele kehtestatakse maakohtunikuga sarnased kõrged nõuded. Hetkel on komisjon moodustatud justiitsministeeriumi juurde, kuid edaspidi hakkab tegutsema patendiameti juures.
Lisaks komisjoni ülesehitusele muudetakse ka komisjonis toimuva menetluse korda. Muudatused aitavad saavutada senisest tõhusama, kvaliteetsema ja kiirema kohtueelse menetluse tööstusomandi vaidluste lahendamisel.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015 direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.
2018. aasta lõpu seisuga on riiklikus kaubamärgiregistris 25 961 kehtivat kaubamärki. Patendiameti avaldatud andmetel esitati 2018. aastal 1 600 kaubamärgi registreerimise taotlust ja registrisse kanti 1 149 uut kaubamärki. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon lahendas 2018. aastal 44 vaidlustusavaldust ja neli kaebust patendiameti otsuste peale.
Patendiameti statistikaga eelmise aasta kohta saab tutvuda nende kodulehel.