/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2019/01/11/11709570t1h7a0e.jpg)
Möödunud aastal tegi vähikäiku tulekahjus hukkunute arv, mis oli aastaid olnud langevas trendis. Põhjused peituvad koduses ohutuses ja riskigruppide käitumisharjumustes.
Eelmisel aastal kasvas tules hukkunute arv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aastal hukkus tulekahjudes 50 inimest ning veeõnnetustes uppus 43 inimest. Kokku sai Päästeamet 2018. aastal 26 599 väljakutset, neist päästesündmuseid oli 15 074, sh kolmandik tulekahjud. Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul peegelduvad ühiskonna sotsiaalsed trendid ka Päästeameti statistikas.
„Tules hukkuvad eakad üksi elavad inimesed, pooltel juhtudel on ohvrid tarvitanud ka alkoholi. Jätkuvalt on puudu kodudest ka suitsuandurid. Kodu peaks olema inimese kindlus, kuid liiga paljudele inimestele saab kodust hoopis surmalõks – tulekahju küll avastatakse, aga inimene oma ruumidest enam välja ei saa,“ ütles Tammearu.
2018. aastal toimus 730 kodutulekahju. Viiendikul juhtudest põhjustas tulekahju hooletus lahtise tule kasutamisel, sama paljudel juhtudel elektriseadmed või –paigaldised. Suitsetamisest sai alguse 16% tulekahjudest. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud toidu valmistamisest alguse saanud tulekahjud - kui 2017. aastal oli neid 2% kõigist kodutulekahjudest, siis 2018. aastal juba 5%.
Tules hukkuvad eakad üksi elavad inimesed, pooltel juhtudel on ohvrid tarvitanud ka alkoholi.
Päästeamet on pikka aega tegelenud kodunõustamistega, järjepidev ennetustöö on tules hukkuvate inimeste arvu mitu korda vähendanud – aastal 2006 hukkus tulekahjudes 164 inimest. 2018. aastal käis Päästeamet ohutusalast nõu andmas 22 986 riskikodus, mis on rekordiliselt suur arv.
„Meie soov on ühiskonna ohutusse ja turvalisusesse veelgi enam panustada. Tuleohutus, veeohutus, elekter, gaas, kukkumised ja vingugaas on need teemad, mis kõik vajaksid senisest veelgi rohkem süsteemset ennetustegevust, et vähendada kodus juhtuvate vigastuste ja surmade arvu. Enda ja oma kodu turvalisuse eest vastutab igaüks ise, aga meie saame inimesele anda nõu ja abi,“ lisas Tammearu.
Möödunud aasta kõige pingelisem periood oli suvi. Nelja kuu jooksul maist augustini toimus kokku 2843 tulekahju, mis on kolmandiku võrra enam kui eelmisel kolmel aastal keskmiselt. Ka metsa- ja maastikutulekahjusid oli tänavu suvel viimase kolme aasta võrdluses 41% keskmisest rohkem. Kuuma ja kuiva ilma tõttu kehtestas Päästeamet suure tuleohuga aja üle Eesti kokku 40 päeval. Suvekuudel oli elupäästevõimekus mitmel korral ka kriitilisel piiril.
„Suvised sündmused andsid meile õppetunni, et Päästeamet peab veel rohkem panustama kriisideks valmisolekusse ja toimepidevusse, et saada hakkama ka ilma elutähtsate teenusteta,“ nentis Tammearu ning lisas et suurema tähelepanu alla võetakse ka vabatahtlike päästjate arendamine.
Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele, sh vähendada tules hukkunute arvu 12-le ning uppunute arvu 20-le.
Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner turvalisuse tagamisel. Päästeamet on suuruselt kolmas valitsusasutus, kus töötab ligi 2200 inimest.