Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul jääb uue seadusega bürokraatiat vähemaks ning veekasutus muutub mõistlikumaks. Iga veega täidetud süvendit enam veekoguks ei loeta, ka ei pea nüüdsest iga väiksema tegevuse puhul tõttama luba taotlema.
Uues veeseaduses on veekogu mõistet täpsustatud – enam ei käsitleta veekoguna reoveepuhastite biotiike, vesiviljeluse tiike või basseine.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul ei pea seaduse jõustumisel enam taotlema veeluba tegevuste jaoks, mis ei ole veekeskkonnale ohtlikud. „Keskkonnaametis tuleb sellised väiksema mõjuga tegevused küll registreerida, see on aga oluliselt lihtsam ja kiirem kui veeloa taotlemine. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse kuni 100 kuupmeetri tahkete ainete paigutamine või maasoojussüsteemi paigaldamine,“ märkis Kroon.
Uues veeseaduses on veekogu mõistet täpsustatud – enam ei käsitleta veekoguna reoveepuhastite biotiike, vesiviljeluse tiike või basseine.
Põllumeestele on uue veeseadusega antud väljaspool nitraaditundlikku ala võimalus kõrge väetustarbega kultuuridel ehk maisil ja kõrrelisterohketel heintaimedel kasutada üle 170 kg sõnnikulämmastikku hektaril. Seda aga tingimusel, et põllumees laotab sõnniku hiljemalt 15. augustiks. See võimaldab mineraalväetiste asemel ära kasutada rohkem sõnnikut ning aitab kaasa ka sellele, et sõnnikulaotamist ei jäeta enam nii palju hilissügisele, kui taimed enam toitaineid omastada ei suuda.
Uue seadusega antakse eramajapidamiste reoveepuhastamis- ja kogumissüsteemide nõuete täitmise järelevalve pädevus lisaks Keskkonnainspektsioonile ka kohalikule omavalitsusele. Meil on Eestis ligikaudu 85 000 kohtkäitlussüsteemi, on ilmselge, et nende nõuetele vastavuse kontrolli peavad panustama ka kohalikud omavalitsused.