Kontrollitud kortermajadest oli tuleohutus korras vaid viiendikul

Foto: Kuido Saarpuu/Järva Teataja

Veebruari esimesel nädalal kontrollis päästeamet kortermajades tuleohutusnõuete täitmist, kontrollitud hooneist oli tuleohutuse poolest korras vaid 22 protsenti.

 

„Seekordse reidi jooksul kontrollisime 328 kortermaja, tuleohutusnõuete täitmisega oli probleeme neist enamikus ning ka ühe maja kohta oli puuduseid rohkem kui üks. Suurim murekoht on endiselt trepikodades hoitavad lapsevankrid, jalgrattad, potililled ja vana mööbel, mis saavad takistusteks majast väljumisel ning tekitavad põlema süttimisel suitsu, mis jätab majaelanikud korteritesse lõksu,“ selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

4.–8. veebruarini kestnud kortermaja reidide käigus kontrolliti 328 maja, puudusi leiti 256 majas. Kokku tuvastati 575 puudust, mis teeb keskeltläbi 1,75 puudust kortermaja kohta.

Tähe lisas, et kortermajade trepikojad ei ole mõeldud kolikambriteks, vaid justnimelt majast ohutuks väljumiseks olukordades, kui on juhtunud halvim. „Kortermajade ühiste pindade jagamisel tuleb arvestada kõigiga – see tähendab, et isiklikke asju ei ole mõistlik teistel jalus hoida. Sinu lapsevanker või jalgratas võib saada kellelegi saatuslikuks. Seepärast olime seekord ka karmimad kui tavaliselt ning hoolimatutele allahindlusi ei teinud. Evakuatsiooninõuete rikkumiste suhtes on päästeametil täisleppimatus,“ lisas Tähe.

4.–8. veebruarini kestnud kortermaja reidide käigus kontrolliti 328 maja, puuduseid leiti 256 majas. Kokku tuvastati 575 puudust, mis teeb keskeltläbi 1,75 puudust kortermaja kohta.

Osa rikkumistest oli võimalik kohe lahendada, kuid 106 juhul alustasid inspektorid ka menetlust. Lisaks tavapärasele menetlusele on päästeametil sellest aastast õigus rakendada lihtsamate väärtegude puhul ka lühimenetlust. Lühimenetlust on õigus läbi viia näiteks kohustusliku suitsuanduri puudumise, tuletõkkeuste lahti hoidmise, evakuatsiooniteedel liikumist takistavate või põlvematerjalist asjade hoidmise, katkise või ohtliku küttesüsteemi kasutamise ja õigeaegselt korstna pühkimata jätmise eest. Lühimenetluse korral määratakse rikkujale trahv 40 eurot.

Tuleohutusnõuded korteris:

·         Eluruumis peab olema töökorras suitsuandur. Tahke- või gaasiküttega eluruumi paigalda lisaks ka vinguandur.

·         Hoolda küttesüsteeme. Hooldatud küttesüsteem on ohutu ja kestab kauem.

·         Korteri uks võiks olla seestpoolt ilma võtmeta avatav, et tulekahju korral sinna lõksu ei jääks.

Tuleohutusnõuded kortermaja ühiskasutataval pinnal:

·         Hoidke ühiskasutatavad väljumisteed puhtana. Trepikoda on ehitatud nii laiaks just seepärast, et kui ohuolukorras kõik majaelanikud korraga väljuda soovivad, siis on see võimalik.

·         Väljumisteele jäävad uksed peavad olema võtmeta avatavad juhuks, kui olete tulekahju või muu õnnetuse korral võtmed tuppa või jope taskusse unustanud. Selliselt ei jää te lõksu ning saate ohutult hoonest väljuda.

·         Kui keldri uks avaneb trepikotta, peab see olema tuletõkkeuks, et keldritulekahju korral ei leviks suits trepikotta. Vastasel juhul jääb kogu maja rahvas lõksu ega pääse välja.

2018. aastal hukkus eluhoonete tulekahjudes 45 inimest, neist korterelamutes 22 ja eramajades 21. Lisaks hukkus üks inimene suvilas ja üks ridaelamus. Sel aastal on tulekahjudes hukkunud juba kaheksa inimest.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist iga päev, kuid lisaks tehakse eelmisest aastast kontrollkäike kogu Eestis. Süstemaatilised kontrollkäigud annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate.