Maaparandajast riigikogulane suurfilmi tegijale: kraavi kaevatakse ikka kuival ajal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Tõde ja õigus». Andres (Priit Loog) saab aru, et Pearuga kahasse on kallim, ikka kallim. FOTO: Allfilm
«Tõde ja õigus». Andres (Priit Loog) saab aru, et Pearuga kahasse on kallim, ikka kallim. FOTO: Allfilm Foto: Allfilm

Viimast nädalat riigikogulaste nimekirja kuuluv Jaanus Marrandi käis värskelt kinoekraanidele jõudnud suurfilmi «Tõde ja õigus» vaatamas ning jagab muljeid ka oma Facebooki seinal. Poliitik on filmi kiitnud kriitikutega nõus ning hindab linateose heaks ja Eestile vajalikuks. Küll panid kraavikaevamise stseenid Marrandit kulmu kergitama.

«Tammsaare «Tõde ja õigus» keerleb väga paljuski kraavikaevamise ümber. Loomulikult on see üks kandev teema ka Tanel Toomi filmis. Film oli väga tugev ja vajalik, et mõista eestlaste elu ja mõtteid. Kahjuks tundub, et eestlastele on kaduma läinud kraavikaevamise tähendus ja see, kuidas seda tehti. Olen hariduselt hüdrotehnikainsener, mis maakeeli tähendab ka maaparandust. Lisaks mitme maaparandusühistu juhatuses, mis tegelevad maaomanike kraavide ühise hooldusega. Kraavi kaevatakse reeglina kuival ajal (madala veega) ja alati suudmest ülespoole, et vesi saaks kogu aeg ära joosta. Kuskil vee all labidaga sobrades ei saa õiget sügavust ega kallet, nõlvusest rääkimata. Filmis kaevati kraavi täpselt vastupidi ja suures vees...ja mida kaugemale kraaviga jõuad, siis seda rohkem vett peale tuleb. Nii ei saa miskit teha!» arutleb Marrandi.

Pühapäeval oli Marrandi nagu ka Tanel Toom kutsutud presidendi vastuvõtule Estonia teatrisse ning sobival hetkel ei jätnud poliitik oma tähelepanekut vaid enda teada. «Presidendi vastuvõtul leidsin Estonia rõdult režissöör Tanel Toomi, kes oli ilmselt sinna pisut peitu pugenud. Ei andnud minagi talle asu ja kiitsin ühtaegu filmi ja selgitasin maaparanduslikke tõsiasju.»

Tagasi üles