Valimisringkondade elanike statistiline portree reedab järvakate kohta nii mõndagi
/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
27. veebruar 2019, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaamet koostas 2019. aasta riigikogu valimistega seoses interaktiivse ülevaate Eesti valimisringkondade elanikest. Nii saab igaüks vaadata, kui palju on tema valimisringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused puudutavad.
Teemade valikul keskenduti lubadustele, mis on erakondade valimisprogrammides ja ka valimiskampaanias rohkem tähelepanu saanud. Nendeks olid sissetulekud, pensionäride ja laste osatähtsus rahvastikus, pere- ja rahvussuhted, transport, aga ka elanike üldine heaolu ja tervis.
Näiteks Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas on rahvastiku seas statistiliselt kõige rohkem eestlasi, lausa 95%. Tõsi, sama palju eestlasi on ka Saare- Lääne- ja Hiiumaal, kuid näiteks Harju- ja Raplamaal ning Lääne-Virumaal on eestlasi märksa vähem.
Paraku näitab statistika ka seda, et Järva- ja Viljandimaa on kimpus vananeva rahvastikuga ja noori on vähe. Seda näitab vanaduspensioni saajate osatähtsus rahvastikus, mille protsent on meil 26.
Abielu ei näi järvakad ja viljandimaalased väärtustavat, selle näitajaga oleme valimisringkondades viimaste seas. Abielusündimuse osastähtsus on meil vaid 26%, samas kui näiteks Ida-Virumaal on see näitaja 57%.
Rohkem statistika näed SIIT.