Kurb statistika: eestlased ei tee komplimente ega naerata piisavalt

Mossitamise asemel võiks rohkem naeratada

FOTO: pixabay.com

Täna, 1. märtsil tähistatakse maailmas rahvusvahelist komplimentide päeva. Uuringufirma Norstat värske küsitluse kohaselt arvab 84 protsenti vastanutest, et eestlased teevad komplimente selgelt liiga vähe.

Uuringu tellinud Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul selgus, et vaid 13 protsenti naistest ja 19 protsenti meestest arvab, et eestlased teevad piisavalt komplimente. “Keskmisest veidi paremaks hindasid olukorda muust rahvusest inimesed. Ida-Eesti elanikest pidas näiteks komplimentide taset piisavaks 30, samas kui Lääne-Eestis vaid kuus protsenti,” rääkis Seliov.

“Hea komplimendi valem on personaalsus ja siirus – tuleb tunnustada asja, mis sulle teise inimese juures päriselt positiivselt silma hakkab või milles ta on hea. Teiste inimeste tunnustamisega ei tasu oodata täiuslikku hetke, vaid teha seda siis, kui tunne tekib,” soovitas Seliov.

Suu kõrvuni naeratus ei pruugi olla kõige siiram

Norstati uuringust selgub, et 72 protsenti eestlastest arvab, et nende kaasmaalased ei naerata piisavalt. “Vähene naeratamine on jäänuk nõukodude ajast kui seda peeti pigem kahtlaseks või naiivseks ning levis nali, et see, kes naerab, ei saa olukorrast lihtsalt aru. Paljud teadusuuringud aga näitavad, et naeratamine tugevdab immuunsussüsteemi, vähendab valu, ergutab aju, pikendab eluiga ja isegi treenib lihaseid,” rääkis Seliov.

“Naeratamine on osa sotsiaalsest märgisüsteemist ja teadlased on selgitanud välja kõige siiramalt ja meeldivaimalt mõjuva naeratuse. Näiteks Minnesota ülikooli uuringu kohaselt polegi alati mõjuvaim naeratus suur ja niiöelda kõrvuni, mida saab tõlgendada ebasiirana, vaid seda võib teha ka tasakaalukamalt. Inimesed märkavad ka seda kui naeratatakse lisaks suule ka silmadega, mida peetakse siiruse märgiks,” rääkis Seliov.

Norstat viis uuringu läbi 2019. aasta veebruaris ja selles osales 500 eestimaalast.

Tagasi üles