Jahitrofeed lähevad hindamisele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Oskar Paukku sätib riiulile varasemal trofeede hindamisel kuldmedali pälvinud hundi koljut, mis on tema elu üks hinnalisim jahitrofee.
Oskar Paukku sätib riiulile varasemal trofeede hindamisel kuldmedali pälvinud hundi koljut, mis on tema elu üks hinnalisim jahitrofee. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kolmapäevast algavad üle-eestilised jahitrofeede hindamised, et uurida Eesti ulukite trofeede statistilisi näitajaid ning koondada trofeed kokku üleriigiliseks jahinäituseks.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja ja vanem-trofee-ekspert Andres Lillemäe ütles, et jahitrofeede hindamine on olnud jahinduses traditsioon juba aegade algusest. „Lisaks sellele, et trofee hindamine annab jahimehele vajalikku teavet on sellel ka teaduslik ning hariduslik eesmärk. Nii saame täpselt andmeid analüüsides teada milline on eesti ulukite seisund,“ selgitas ta.

Jahitrofeede väärtustamine põhineb kolmel sambal. Esimene on jahikultuuriline ja peegeldab jahimeeste austust nii looduse, ulukite kui ka oma ameti vastu. Teine on pedagoogiline, mis annab infot selle kohta, millised ulukid meie metsades elutsevad ja võimaldab selgitada looduse keerukaid protsesse ja nende omavahelisi seoseid. Kolmas sammas on aga teaduslik. Jahitrofeede süstemaatiline kogumine, mõõtmine ja katalogiseerimine annab hindamatu informatsiooni teadustööks ja populatsioonide hindamiseks.

Tagasi üles