Vabade ametikohtade arv püsib üle 10 000
12. märts 2019, 07:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2018. aasta IV kvartalis ligi 10 500 vaba ametikohta. Selline suundumus on püsinud 2017. aasta I kvartalist saati.
Vabade ametikohtade arv oli sama 2017. aasta IV kvartalis, kuid 2018. aasta III kvartaliga võrreldes vabade ametikohtade arv vähenes. Eelmisel aastal oli vabu ametikohti I kvartalis ligi 10 575, II kvartalis ligi 11 430 ja III kvartalis ligi 11 440.
Ametikohtade koguarv (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) oli IV kvartalis 597 500, mida on eelmise kvartaliga võrreldes pool protsenti vähem. Ametikohtade koguarvus on endiselt suurim töötleva tööstuse (18%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) tegevusala osa. Lisaks on töötlev tööstus ja kaubandus Eesti suurimad tööpakkujad – neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv IV kvartalis vastavalt 1747 ja 1756. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 928 vaba ametikohaga.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osa ametikohtade koguarvus oli eelmisel aastal IV kvartalis 1,8%, mis oli 0,1 protsendipunkti vähemm kui 2017. aasta IV kvartalis. Vabade ametikohtade määr oli IV kvartalis kõrgeim info ja side (3,0%) ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (2,4%), madalaim kinnisvaraalases tegevuses (0,5%) ja mäetööstuses (0,2%).
Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid IV kvartalis kõikidest ametikohtadest 29 protsenti. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,2%) ning kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,1%). Riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 1,8 ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,5 protsenti.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid endiselt Harju maakonnas (72%), sh Tallinnas (60%). Järgnesid Tartu (9%), Ida-Viru (6%) ja Pärnu maakond (5%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (2,1%) ja Rapla (2,1%) maakonnas ning madalaim Hiiu (0,4%), Põlva (0,5%) ja Võru (0,5%) maakonnas.
Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku) oli eelmise aasta IV kvartalis ligi 100 200, mis jäi III kvartali ja 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes samaks. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli IV kvartalis endiselt suurim hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ja ehituses. Kõigist töölt lahkunud töötajatest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 10 protsenti.