Üle poole Eesti elanikest on arstiabiga rahul

Haigla intensiivravi osakond..

FOTO: Küllike Rooväli / Postimees.

Üle poole Eesti elanikest on rahul tervishoiuskorraldusega ja võrreldes varasemaga on oluliselt paranenud ka inimeste hinnang arstiabi kättesaadavusele, selgus haigekassa ja Kantar Emori uuringust.

 

Arstiabi korralduse ja riikliku ravikindlustusega on rahul pea kuus Eesti elanikku kümnest (58%).

Haigekassa juhi Rain Laane sõnul on see tulemus rahuldav. „Kõige rahulolevamad on  tervishoiusüsteemiga noored, kes süsteemiga puutuvad kokku vähe, samas on rahulolu kõrgem ka üle 75aastaste eakate seas, kes jällegi tervishoiuteenuseid kõige rohkem kasutavad,“ selgitas Laane.

Möödunud aastal puutus ühel või teisel moel tervishoiuga kokku 96% kõikidest Eesti elanikest. Kõige sagedamini osteti retseptiravimeid (78%), külastati perearsti või pereõde (77%), käidi hambaarsti juures (62%) ja eriarsti vastuvõtul (51%). Mullu tervishoiuteenuseid kasutanud inimesed olid kõige rohkem rahul eriarstiabiga (89%) ja perearstiabiga (87%).

Võrreldes varasemaga on oluliselt paranenud hinnang arstiabi kättesaadavusele – 52 protsenti Eesti elanikkonnast peab seda heaks või pigem heaks. Laane sõnul anti nii kõrgeid hinnanguid arstiabi kättesaadavusele viimati 2012. aastal. „Rahulolu arstiabi kättesaadavusega on kindlasti mõjutanud see, et tänu lisarahale oleme ravijärjekordi vähendanud näiteks lastearstide, kõrva-nina-kurguarstide, silmaarstide ja lastepsühhiaatrite vastuvõtule,“ lausus ta.

Rahulolu eriarstiabiga on püsinud hea ja pooled inimesed on eriarsti vastuvõtule pääsu kiirusega rahul. Ligi pooled eriarsti külastanutest pääsesid vastuvõtule ühe kuu jooksul ning pooltel läks arsti juurde pääsuks üle ühe kuu. Inimestest, kes ei olnud rahul eriarstiabiga, leidis 39 protsenti, et eriarstiabi kättesaadavus võiks olla parem.

70 protsenti inimestest said mullu oma perearsti või -õega nõu pidada hiljemalt kolme päeva jooksul. „Rahuloluküsitlusest ilmneb, et inimestel on ootus saada arsti ja õe vastuvõtule õhtusel ajal, mis parandab ka perearstiabi kättesaadavust,“  selgitab Laane lisades, et haigekassa maksab perearstidele tööajaväliste vastuvõttude eest ja neid tehti mullu ligi 7790 tunni jagu.

71 protsenti inimestest on järjekordade vältimiseks valmis arstiabi eest osaliselt ise maksma. Laane sõnul näitab uuring, et kõige rohkem ollakse valmis maksma eriarstiabi teenuste eest. „Kui kaks aastat tagasi oli see valmisolek 45 protsendil, siis tänaseks on see tõusnud 64 protsendini,“ selgitas ta. Kasvanud on ka valmidus maksta hambaravi ja taastusraviprotseduuride eest.

Uuringu kohaselt külastas möödunud aastal erakorralist meditsiiniosakonda (EMO) ligi viiendik (23%) Eesti inimestest. Peamise põhjusena (86%) satuti EMO-sse ootamatu haigestumise või vigastuse tagajärjel. Keskmisest enam sattusid EMO-sse 15–24aastased noored – 32 protsenti noortest.

Suurenenud on elanike teadlikkus  tervishoius pakutavatest e-teenustest. Võrreldes 2015.aastaga on oluliselt tõusnud patsiendiportaali digilugu.ee tuntus (49%-lt 70%-le) kui ka selle külastamine. Uuringu näitab, et üha rohkem inimesi kasutab võimalust vaadata riigiportaalis eesti.ee oma ravimiretsepte, ravikindlustuse kehtivust ja hüvitiste maksmist. 

Haigekassa juhatuse esimehel on hea meel, et inimeste üldine teadlikkus sellest, kuidas elada tervislikult ja hoida ära haigusi, on üsna heal tasemel.  „Uuringust kohaselt teavad valdav enamus inimestest, et haigusi aitab ennetada tervislik ja aktiivne eluviis ja üle poole elanikkonnast peab siinjuures tähtsaks ka regulaarselt oma tervist kontrollida ja tasuta sõeluuringutest osa võtta. Loodan, et üha rohkem inimesi oma tervise heaks nendest teadmisest ka tegudeni jõuavad“ ütles Laane.

Uuringu eesmärk on iga aasta saada ülevaade Eesti elanike hinnangutest Eesti arstiabile, ravikindlustusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse, kui teadlikud on inimesed tervishoiu võimalustest ja haiguste ennetusest. Uuring on kättesaadav haigekassa kodulehelt.

Tagasi üles