Vikerraadiole saadeti rekordiliselt 7969 e-etteütlust

Etteütlus. Foto: Toomas Huik

Tänasel emakeelepäeval toimus Vikerraadios kaheteistkümnendat korda e-etteütluse võistlus. Poole tunni jooksul jõudis toimetuseni rekordiliselt 7969 etteütlust, mis ületab möödunud aasta võistluse enam kui 1500 etteütlusega.

 

Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid Vikerraadio kodulehel etteütluse Ragne Rambi (üldvõitja, filoloogide kategooria), Margit Kerov Kadrina Keskkoolist (õpilaste kategooria), Made Isak (täiskasvanute kategooria), Olga Gerassimenko (muu emakeelega kategooria) ja Keiu Must (parim välismaal elavate eestlaste kategooria ja ka nutikategooria). Korrektseid etteütlusi jõudis Vikerraadio toimetusse 59, palju oli ka 1-2 veaga tekste.

Ka tänavu pakuti osalemisvõimalust vaegkuuljatele: kui raadiokuulajateni jõudis etteütlus Vikerraadio toimetaja Kaja Kärneri poolt loetuna, siis vaegkuuljad said portaalis ERR.ee video vahendusel etteütluse teksti lugeda “Aktuaalse kaamera” saatejuhi Margus Saare huultelt. Vaegkuuljate kategooria võitja on Kadi Särgava.

Etteütluse meeskonna liige Türi Ühisgümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele õpetaja Triin Toome-Hosman ütles töid vaadates, et tänavune tekst oli pigem kerge kui raske ja kindlasti julgustas tööd ära saatma suuremat hulka inimesi. „Niisugune ühiskirjutamine tekitab hea eelhäälestuse laulu- ja tantsupeoks,“ lisas ta. Samuti meeskonda kuulunud Peeter Päll kommenteeris tänavust teksti: „Sellel aastal oli tekstis palju paralleelvõimalusi, muu hulgas sai järgida neid reegleid, mis kehtisid varem, ja nii moodustus side läbi aegade, mis on laulupeoaastale väga kohane.“

Etteütluse tulemuste leheküljel https://etteytlus.err.ee/tulemused/ saab oma e-posti aadressi sisestades enda etteütluse tellida. Lehel on üleval ka helifail ja korrektne tekst koos paralleelvõimalustega. Etteütluse käigus tekkinud küsimusi saab täna kell 13-16 täpsustada ka keelenõuande telefonil 631 3731.

2019. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt:

Aitäh, kaasmaalane, et pärast mitmendat-setmendat korda "Tõe ja õiguse" vaatamist ärksalt e-etteütlust kirjutad, tähistamaks riigikeele ning laulupeo juubelit!

Laulu- ja tantsupeole soovivad kõik, olgu nad nii-öelda euroaastal sündinud kooliuusikud, kes lauluväljakul veel hästi ei orienteeru, või Välis-Eesti tantsurühmad, kes Kalevi keskstaadionil “Tuljakut” esitades ühekorraga kodumaaigatsust ja jällenägemise rõõmu tunnevad.

Kas üle-eestiline juubelipidu „Minu arm“ kuulub rahvusringhäälingu enim vaadatud saadete hulka, on heinakuu alguseni teadmata.

„Laula ja hõiska!“ hüüab debütant dirigendipuldis, kui gustavernesaksalikku segakoorilaulu juhatab ja enamik lauljaid vaid ümiseb, pilgud laulutaadi mälestussambal.

Paralleelvõimalused:

Esimese lause lõpus võib olla nii punkt kui ka hüüumärk.

Sõna „tähistamaks“ ees ei ole koma kohustuslik.

euroaasta / euro aasta

Välis-Eesti / väliseesti

lauluväljakul / Lauluväljakul

„Tuljakut“ / tuljakut

kodumaaigatsust / kodumaa igatsust

jällenägemise / jälle nägemise

Kalevi / „Kalevi“

üle-eestiline / üleeestiline

„Minu arm“ / Minu Arm

enim vaadatud / enimvaadatud

gustavernesaksalikku / gustav-ernesaksalikku

segakoorilaulu / segakoori laulu

laulutaadi / Laulutaadi

Algselt ühekordse projektina mõeldud e-etteütlus toimus juba 12. korda, sellest on saanud traditsioon ja üks emakeelepäeva oodatumaid sündmusi. Paljud haridusasutused ja organisatsioonid on võtnud e-etteütluse emakeelepäeva tähistamise programmi. Tänavu osales näiteks laulupeo kunstiline meeskond, kultuuriministeerium, Tallinna linnakantselei, riigikogu kantselei jt.