Dementsusega inimestele kohandatakse ligi 1000 hooldekodukoha

Dementsuse vastu otsitakse tõhusaid ennetuse- ja ravimeetodeid. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Hooldekodud soovivad dementsusega inimestele sobivaks kohandada ligi 1000 teenusekohta, sealhulgas luua üle 200 uue koha, selgub äsja lõppenud taotlusvooru esialgsetest tulemustest. Kokku esitati 38 taotlust 2,2 miljoni euro ulatuses.

 

„Dementsusega inimestele on vaja toetavat füüsilist keskkonda, mis oleks turvaline, hubane ja toetaks igapäevast toimetulekut. Tavapärane hooldekodu keskkond ei pruugi selleks alati sobilik olla ja keerulisematel juhtudel on hooldekodud inimese vastuvõtmisest keeldunud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Just dementsusesõbralike hooldekodudega parandame abi kättesaadavust ja kvaliteeti.“

Sotsiaalkaitseminister Iva rõhutas, et dementsus vajab ühiskonnas suuremat tähelepanu. „Dementsusega seotud psühholoogilised ja käitumuslikud eripärad ning vähene teadlikkus dementsuse kulgemisest toovad kiire sotsiaalse hääbumise. See on keeruline nii inimesele endale kui ka tema lähedastele – ajaga suureneb hooldusvajadus, ent  tugisüsteem on veel väljaarendamisel,“ selgitas ta.

Dementsusesõbralike teenusekohtade kohandamiseks laekus taotlusi 14 maakonnast kokku 38, millest 26 esitasid kohalikud omavalitsused ja 12 taotlust erahooldekodud. Kohtade kohandamiseks ja uute loomiseks taotletakse kokku 2,2 miljonit eurot, riigieelarvest on ette nähtud 1,5 miljonit eurot. Taotlusvoorule järgneb taotluste läbivaatamine ja hindamine, toetuste otsused on plaanis teha hiljemalt aprilli lõpuks.

Sotsiaalkaitseminister rõhutas ka, et dementsus vajab ühiskonnas suuremat tähelepanu.

Riik toetab kohanduste tegemisega seotud kulusid nagu projekteerimine, ehitus-, sise- või maastikuarhitektuuritööd, ehitusmaterjalid ja -tööd, dementsusega seotud erivajadusele sobiva statsionaarse mööbli, seadmete ja inventari soetus või paigaldus. Iseäranis oodatud olid erinevate tehnoloogiliste lahendustega projektid, kus elanike turvalisuse ja elukvaliteedi tagamiseks on kasutusel näiteks kaugjälgimissüsteem ja kukkumisandurid. Toetuse tingimuste ja hindamismetoodika alus oli MTÜ Elu Dementsusega 2018. aastal tehtud ekspertanalüüs. Toetuse suurim osa projekti kogumaksumusest on 85 protsenti, suurim toetus taotleja kohta on 100 000 eurot, millele lisandub omaosalus.

Dementsuse valdkonnaga tegelemiseks loodi mullu ka riigi rahastusega dementsuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on nii dementsusega inimeste endi, nende lähedaste, teenuseosutajate, KOVide kui ka ühiskonna teadlikkuse tõstmine dementsusest. Kompetentsikeskus pakub näiteks tugivõrgustikku, ekspertnõustamist ja teeb spetsialistide väljaõppeks koostööd õppe- ning teadusasutustega.

Ühe esimese teenusena on tänavu jaanuarist avatud dementsuse infoliin 6 446 440, mis nõustab dementsusega diagnoositud inimesi ja nende lähedasi, aga ka spetsialiste ja teenuseosutajaid.

„Pikk tee on veel minna, kuid esimesed suured sammud on nüüdseks tehtud. Soosime inimeste iseseisvat toimetulekut võimalikult pikaajaliselt oma kodus, kuid raskematel juhtudel ei tohiks hooldamine olla lähedaste jaoks pealesunnitud valik. Läbi erinevate toetavate meetmete saab riik aidata hoolduskoormusega inimestel oma töö- ja pereelu, aga ka hooldamist ühitada endale sobivamal moel. See on eesmärk, kuhu pikaajalise hoolduse ümberkorraldamisel peame pürgima,“ lisas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.