Sotsiaalministeeriumi blogis: Üleharitud, aga alarakendatud?

Tasuta kõrgharidus kui seebivesi.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Kvalifitseeritud ehk heade oskuste ja haridusega tööjõu nappust peetakse üheks suurimaks Eesti majanduse arengu ja tootlikkuse kasvu piduriks. Üllataval kombel on Eesti OECD riikide seas esikohal tööjõu suure haridusliku ülejäägi poolest. 

Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC andmetel töötas 2011.-2012. aastal Eestis oma haridustasemest madalamat haridust nõudval töökohal 36,9 protsenti töötajaist ehk umbes 200 000 inimest, OECD riikide keskmine on 24 protsenti.

Olgugi et haridus ei anna inimese võimekusest või väärtusest tööturul täit pilti ja majandusseis on võrreldes 2012. aastaga muutunud, on need asjaolud mõtlemapanevad ja uurimist väärt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin.

Loe lähemalt blogist!

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles