/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2013/01/18/1529614t1h733b.jpg)
Kvalifitseeritud ehk heade oskuste ja haridusega tööjõu nappust peetakse üheks suurimaks Eesti majanduse arengu ja tootlikkuse kasvu piduriks. Üllataval kombel on Eesti OECD riikide seas esikohal tööjõu suure haridusliku ülejäägi poolest.
Sotsiaalministeeriumi blogis: Üleharitud, aga alarakendatud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC andmetel töötas 2011.-2012. aastal Eestis oma haridustasemest madalamat haridust nõudval töökohal 36,9 protsenti töötajaist ehk umbes 200 000 inimest, OECD riikide keskmine on 24 protsenti.
Olgugi et haridus ei anna inimese võimekusest või väärtusest tööturul täit pilti ja majandusseis on võrreldes 2012. aastaga muutunud, on need asjaolud mõtlemapanevad ja uurimist väärt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin.
Loe lähemalt blogist!