Eesti elanikeni jõuavad kriisideks valmistumise käitumisjuhised

Konservid on maakonda juba kohale jõudnud.

FOTO: Elmo Riig

Siseministeerium avalikustas käsiraamatu ja veebilehekülje www.kriis.ee, kuhu on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas toime tulla kriisiolukordadega. Käitumisjuhised on koostanud riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm, kuhu kuulusid enam kui 20 organisatsiooni eksperdid.

 

„Eestis on turvaline elada, kuid kahjuks juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal ning sellises olukorras võib abi jõuda osa inimesteni palju aeglasemalt kui tavaliselt. Seetõttu on oluline, et inimesed ise teeksid ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda,“ selgitab siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.

Elu näitab, et Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud. Olgu selleks 2005. aasta jaanuaritorm või 2010. aasta lumetorm Monika, mille tõttu kannatasid sajad inimesed üle kogu riigi. Samas võib see olla ka ootamatu tehniline rike, nagu tänavu jaanuaris, kui Saaremaa jäi mitmeks tunniks elektrita, mistõttu katkes side, internetiühendus, töö lõpetasid pangaautomaadid, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid ka kütte ja veeta.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu rõhutab, et turvalisus algab igast inimesest endast ja tema valmisolekust. Tammearu sõnul usub 92 protsenti Eesti elanikest, et nad saavad kriisiolukorras hästi hakkama. „Uuringutest aga selgub ja kogemus näitab, et inimesed kipuvad oma võimeid üle hindama. Üle poole eestimaalastest ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning vaid igas kümnendas Eesti peres on olemas kõik vajaminevad varud.“

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu rõhutab, et turvalisus algab igast inimesest endast ja tema valmisolekust.

Tammearu soovitab igal inimesel endalt küsida, kas ta teab, kuidas tulla toime, kui Eestit peaks tabama ootamatu õnnetus või looduskatastroof. „Kas mul on koju varutud piisavalt vett, toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et oma perega vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada? Kuidas saada infot, kui elektrit ei ole? Mida teha, kui satud suure õnnetuse tunnistajaks või mis veelgi keerulisem – satud  sündmuste keskele? Igaühel meist tasub võtta see aeg ja tutvuda veebilehega www.kriis.ee või käitumisjuhiste käsiraamatuga, et saada neile küsimustele vastused,“ ütleb Tammearu.

Trükisena on käitumisjuhiste käsiraamatud kättesaadavad üle Eesti raamatukogudes ja jõuavad peatselt ka koolidesse. Lisaks on kasulik info kogutud Naiskodukaitse tasuta mobiilirakendusse „Ole valmis!“, mis on peatselt kättesaadav ka vene ja inglise keeles. „Teavitame käitumisjuhiste valmimisest ja asukohast Eesti inimesi ka e-posti teel. Inimesed, kelle meilikontakt on meil olemas, saavad peatselt asjakohase kirja oma e-postkasti,“ selgitab Viola Murd.

Käitumisjuhised on koostatud paljude organisatsioonide ekspertide koostöös ning riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühma eestvedamisel. Käitumisjuhiste koostamisse on andnud oma panuse riigikantselei, siseministeerium, kaitseministeerium, mMajandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maaeluministeerium, keskkonnaministeerium, välisministeerium, päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, häirekeskus, kaitseväe peastaap, Kaitseliit, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, Naiskodukaitse, terviseamet, Eesti Linnade Liit, SA Tartu Kiirabi, MTÜ Estlander ja PR Partner OÜ.

Käitumisjuhiste koostamist rahastas Ühtekuuluvusfondi kaudu Euroopa Liit.

Tagasi üles