Veerand mittetöötavatest ja -õppivatest noortest vajab kohaliku omavalitsuse tuge
/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
26. märts 2019, 11:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalikud omavalitsused on peaaegu aasta saanud kasutada noortegarantii tugisüsteemi, et välja selgitada haridusest ja tööturult eemale jäänud noored ning pakkuda neile tuge. Aasta jooksul tunnistasid potentsiaalselt abivajavatest noortest 26% ehk 372, et vajavad haridustee jätkamisel või töö leidmisel abi.
„Selleks, et üldse haridusteed jätkata või tööle minna, tuleb tihti lahendada noortel väga argiseid muresid, kus just kohaliku omavalitsuse töötajal on õigete lahenduste leidmiseks parimad võimalused,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Seniste kogemuste põhjal vajavad noored abi nii seadusandluses orienteerumisel, toetuste taotlemisel kui ka teenustele jõudmisel- mõnel noorel on näiteks puudunud ID-kaart, mis on takistanud vajalike teenusteni jõudmist.“
Ministri sõnul peab inimene, kes noortega ühendust võtab ja abi pakub, tegema tihedat koostööd erinevate osapooltega. Olulised on nii individuaalne töö noorega ja juhtumikorraldus kui ka valdkondade ülene koostöö. „Samuti vajab töö noortega järjepidevust ja süsteemsust. Ka varasemad noorsootöö kogemused näitavad, et ühest kontaktivõtust ei piisa, vaid vahel tuleb noorele läheneda mitmeid kordi, enne kui ta ühenduse võtmisele reageerib,“ lisas Sikkut.
Noortegarantii tugisüsteem aitab toetada 16–26 aastaseid mitteõppivaid ja mittetöötavaid noori, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest. Alates esimesest seirest ehk eelmise aasta maist on kohalike omavalitsuste aktiivsus noortele kirjade väljasaatmises ja abi tuvastamises kasvanud.
Sel nädalal saavad noortegarantii tugisüsteemiga ühinenud kohalikud omavalitsused hakata kasutama kolmanda seire tulemusel koostatud nimekirju 16–26-aastastest mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest. Seekord on töötamiseks või haridustee jätkamiseks valmis noortele abi pakkuma 39 omavalitsust, sealhulgas Tallinna linn.
Noortegarantii tugisüsteemi on vähemalt korra kolme seire jooksul kasutanud 58 kohalikku omavalitsust, 17 kohalikku omavalitsust kasutavad noortegarantii tugisüsteemi järjepidevalt. 21 omavalitsust pole kordagi süsteemi kasutanud, põhjusena tuuakse välja ressursside puudust, mis takistab abivajavatele noortele toe pakkumist. Noorte abistamine ei tohiks aga vahendite nappuse taha jääda, sest avatud taotlusvooru kaudu on kõikidel omavalitsustel võimalik noortega tegelemiseks vajalikku rahastust saada.
Noortegarantii tugisüsteemiga liitumise kohta saab lähemalt lugeda Tööelu portaalist.