Uni: peavalude leevendaja või tekitaja?

Vähe magamine suurendab stressitaset. Foto: Mitar Gavric / PantherMedia / Scanpix

Kosutav uni võib olla tõhus peavalude leevendaja ja ennetaja. Samas liialt kaua pikutamine ei pruugi olla kasulik, selgitab neuroloog dr Katrin Põld, miks just uni on tänavuse peavalu päeva fookuses, kirjutab neuroloog, Viljandi Haigla sisekliiniku ülemarst Katrin Põld.

Unel on tähtis seos paljude peavaludega. Traditsiooniliselt usutakse une kõikvõimsasse valusid leevendavasse jõusse. Tõepoolest, paljude migreenitüüpi peavalude all kannatajate jaoks on tuttav olukord, kus tundub, et magama jäämine on ainus võimalus migreenihoost pääsemiseks. Unepuudus või katkendlik ööuni on ka üsna tüüpilised migreeni, kuid ka teiste peavalude vallandajad. 

Kindlasti ei saa aga väita, nagu oleks võimalikult pikk unetundide arv universaalne peavalurohi. Vastupidi, peavaluga tegelevad spetsialistid soovitavad vältida nii unepuudust kui liiga pikka magamist. Liiga pikk voodis pikutamine, une saabumise või säilitamise lootuses, ei pruugi olla tulemuslik. Kõige kindlamini ennetab peavaluhoogusid regulaarne unerežiim, mille puhul magatakse igal ööl ühesugune arv tunde. Sageli on peavalude all kannatajad ise leidnud, et ka kindlast söömisrežiimist kinni pidamine on vajalik. Eluviisidel on seega peavalude ennetuses ülioluline roll.

Kui peavalu ei lase magama jääda

Enamiku sagedasemate peavalude raviga saab edukalt hakkama perearst.

Erinevalt migreenist on  kroonilistel ja sagedastel peavaludel unega hoopis teine seos. Kroonilistest peavaludest räägitakse, kui mis tahes peavalu esineb keskmiselt rohkem kui pooltel päevadel kuus ning probleem on püsinud vähemalt kolm kuud. Sage häiriv valu võib takistada nii magama jäämist kui une terviklikkust. Krooniliste peavalude all kannatajail on oht sattuda nõiaringi, mis koosneb mittekosutavast unest, peavalust, valuvaigistite ja uinutite ülemäärasest tarvitamisest. Valuvaigistid ja uinutid võivad pikemaajalise kontrollimatu tarvitamise tagajärjel nii une- kui peavaluprobleemi omal moel alal hoida ja süvendada. Krooniliste peavaludega käivad kahjuks sageli käsikäes ka meeleoluhäired nagu depressioon ja ärevus.  Nende probleemide koos esinemisel võivad abiks olla psühhiaater, uneõde või unenõustaja.

Apteekides on saadaval suur valik looduslikke und soodustavaid preparaate, mida tõepoolest võib lühiajalise unetuse korral mõnda aega omal käel une soodustamiseks ka katsetada. Levinud aps unetusega võitlemisel on aga alkoholi tarvitamine enne uinumist. Ükski alkohoolne jook ei ole unerohi ega anna sügavat, värskendavat und. Paljud peavalude all kannatajad on kindlasti kuulnud "sõbralikku" soovitust ravida peavalu pitsi kangema joogiga. Uskumust, nagu lõõgastaks alkohol lihaseid ja oleks kuidagi hea ja loomulik peavalurohi, ei tasu liiga tõsiselt võtta. Alkohol, ka väikeses koguses, võib peavalude korral probleemi oluliselt hullemaks teha.

Haigusest tingitud peavalu

Lisaks migreenile ja pingepeavalule, mida nimetatakse küll healoomulisteks peavaludeks, kuid mis on patsientidele sellegipoolest ebameeldivad, on terve rida peavalusid, mis on tingitud mõnest teisest kehalisest haigusest. Näiteks keskeas avalduv hommikune tuim peavalu, millega kaasnevad suukuivus, öised hingamisseisakud ja norskamine, võib viidata uneapnoele. Taoline peavalu ei möödu enne, kui põhihaigus saab ravitud.

Peavalud päevikusse

Enamiku sagedasemate peavalude raviga saab edukalt hakkama perearst. Perearst võib soovitada peavalupäeviku pidamist, seda nii ravi edukuse jälgimiseks kui juhul, kui peavalu diagnoos vajab täpsustamist ning on tarvis edasi pöörduda peavaluspetsialistile. Paralleelselt peavalupäevikuga soovitatakse kaasuva uneprobleemi korral (või ka iseseisva unehäire puhul) pidada unepäevikut, kus on kirjas ööune ja päevaste uinakute kestus, päevased tegevused, uinutite ja alkoholi tarvitamine.