/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/31/11339712t1h800f.jpg)
Ööl vastu pühapäeva keeratakse Eestis kellad tunni võrra edasi ja nihkutakse nii suveaega, mis toob meile pikemalt valget aega.
Pühapäevast lähme üle suveajale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suveajale üleminek leiab ametlikult aset kell 3 öösel, kui kellaosutid tuleb keerata tunni võrra edasi.
Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg. Suveajale minnakse Euroopas alati märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval. Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi. Mitteametlikult nimetatakse vööndiaega ka talveajaks.
Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga.
Suveaja idee pakkus naljana välja Benjamin Franklin 1784. aastal. Ajalehele Journal de Paris saadetud satiirilises anonüümkirjas soovitas Franklin prantslastel hommikul varem tõusta, et küünalde pealt kokku hoida.
Eestis mindi esimest korda suveajale 14. juulil 1917 (hiljem veel mõlema Saksa okupatsiooni ajal ja siis üle hulga aja 1. aprillil 1981). Aastatel 1989–1996 ja 2000–2001 Eestis suveaega ei kasutatud. Alates 2001. aastast on Eestis olnud igal aastal suveaeg.