Piirkonnapolitseinik valutab südant kiivrita ratturite pärast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Arvo Meeks

Türi piirkonnapolitseinik Virginia Ciunite valutab südant laste ja noorte pärast, kes on soojade ilmade saabudes ratta välja otsinud, kuid kiivri koju unustanud. Piirkonnapolitseinik tuletab meelde, et alla 16-aastastel on jalgrattaga sõites kiivri kandmine kohustuslik ning turvalisuse huvides võiksid kiivrit kanda kõik jalgratta või tõukerattaga sõitjad.

Ciunite kirjutab Türi valla Facebooki lehel: "Käes on soojad ilmad ja loomulikult on tervitatav, kui lapsed teevad sporti ja liigutavad ennast. Nii tore on hommikuti vaadata kooli minevaid lapsi ja eriti neid, kes teevad seda jala või siis jalgrattaga.

Aga kahjuks siin ka suuremalt jaolt see tore vaatamine lõppeb. Igahommikune vaatepilt linnapildis on sarnaselt kurb, valdavalt lastel rattaga liigeldes kiivreid peas ei ole. Heal juhul on kiiver küll kaasas, kuid ripub lenkstangedel või on rihmatamata peas.

Seaduse järgi on alla 16-aastastel ratturitel kiivri kandmine kohustuslik, ent turvalisuse ja väiksematele eeskuju andmise eesmärgil peaksid kiivrit kandma kõik rattaga sõitjad olenemata vanusest ja vältimaks kukkumisel saadud raskeid vigastusi. Soovitame kanda kinni rihmatatud kiivrit ka lastel, kes istuvad ratta turvatoolides.

Raske õnnetuse juhtumiseks ei pea rattaga auto alla jääma, piisab väikse hoo pealt kukkumisest ja pea ära löömisest.

Tõukerattaga liiklejat loetakse jalakäijaks ning kiivri kandmine ei ole seaduse mõistes kohustuslik, ent jällegi, enda ohutuse tagamiseks pigem soovituslik.

Raske õnnetuse juhtumiseks ei pea rattaga auto alla jääma, piisab väikse hoo pealt kukkumisest ja pea ära löömisest.

Tuletan siinkohal meelde mõned põhitõed jalgrattaga liiklemiseks:

  • Kõnniteel, õuealal, jalgratta- ja jalgteel tohib alla 10-aastane ja ilma juhiloata jalgrattur sõita üksi, kuid arvestama peab, et samal teel liiguvad ka jalakäijad. Viisakas jalgrattur seda kindlasti ka teeb.
  • Kõnniteel tohivad sõita kõik alla 13-aastased jalgratturid ja kuni kaks selle lapsega koos sõitvat täiskasvanut.
  • Kõnniteel sõites ei pea lapsel saatjat olema, kuid kindlasti peab iga lapsevanem lapsele liiklusreeglid selgeks tegema enne, kui ta lapse üksi liiklusesse sõitma lubab.
  • Selleks, et jalakäijaid mitte ehmatada, saab jalgrattur eemalt oma tulekust kellaga märku anda. Jalgrattakella helistamine ei tähenda seda, et jalakäijad peaksid jalgratturile teed andma, vaid see aitab vältida jalakäija ehmatamist.
  • Kui jalgratturil on vaja teed ületada, siis on seda kõige ohutum teha jalakäijatele mõeldud sõidutee ületamise kohtades, tulles soovitavalt jalgrattalt maha ja lükates jalgratast enda kõrval.
  • Sõiduteel tohib sõita jalgrattur alates kümnendast eluaastast, kui ta on läbinud jalgratturikoolituse, ta omab jalgratturi juhiluba ja jalgratas on korras. Sõiduteel sõitev jalgrattur peab olema väga tähelepanelik ja pidama kinni liiklusreeglitest.
  • Iga lapse eest vastutab lapsevanem! Enne lapse üksi liiklusesse lubamist, jalakäija või jalgratturina, on iga lapsevanema moraalne kohustus veenduda, et laps on valmis üksi liikluses osalema, mõistab ümbritsevat ja oskab ohutult liigelda."

Tagasi üles