/nginx/o/2018/04/23/7804906t1h040f.jpg)
Eestist võib leida hulgaliselt näiteid, kus mõistlikku ja õiget asja on hakatud ajama nii, et välja on tulnud üks suur pudru ja kapsad. Kõrvaltvaatajale tundub, et üheks selliseks õigeks asjaks, mille tegemine väga vussi on läinud, on olnud ka seniste omanike soov müüa Väätsa prügila, kirjutab AS Eesti Keskkonnateenused juhatuse esimees Argo Luude.
Suht noor koolipoiss teab juba, et kui tahad midagi müüa ja selle eest saada võimalikest parimat hinda, siis tasub võimalikult paljudele oma müügisoovist teada anda ja müüa lõpuks sellele, kes pakutava eest oli nõus rohkem maksma. Mingil põhjusel aga otsustati Väätsa prügila müümisega omal ajal teha teisiti, sisuliselt müüdi prügila varad nõndaviisi, et teised potentsiaalsed huvilised isegi ei teadnud, et midagi müüakse. Kahtlused, et sellise müügi korral ei saa omanikud parimat hinda, on üleval tänaseni, sest kes teab, milliseks oleks kujunenud prügila hind siis kui see oleks müüdud avalikult, nii et kõik huvilised nii Eestist kui väljastpoolt seda oleksid saanud teha oma pakkumise.