Päästjad alustavad lõkkepatrullidega

Kulupõleng. Foto on illustratiivne. Foto: Sirli Homuha

Soojenevate kevadilmadega hakkavad inimesed kodude ümbrusi ja aedu korrastama ning selle käigus tehakse tihti mittenõuetekohaseid ohtlikke lõkkeid või põletatakse kuluheina. Lääne päästekeskuse päästemeeskonnad ning ohutusjärelevalve inspektorid koostöös Keskkonnainspektsiooniga teostavad ajavahemikul 30. märts kuni 14. aprill lõkkepatrulle.

Reidide käigus pööratakse eriline tähelepanu lõkete tegemisele, et ennetada suuremate kahjude tekkimist ja tõsta inimeste teadlikkust tuletegemise ohtlikkusest. Päästeametnikud jälgivad tuleohutusnõuete täitmist kogu kevadise tuleohtliku perioodi vältel ka peale reidide perioodi.  

Kulupõlengud saavad enamasti alguse inimesest, seetõttu saamegi rääkida tahtlikust süütamisest, hooletust käitumisest, teadmatusest. Pole harvad juhud, kus kulupõleng algab maha visatud suitsukonist, tikust või põllule visatud klaaspudelist. Kulupõletamine ja süütamine on keelatud, ohtlik ja karistatav tegevus. Juhul, kui lõkke tegija ei allu päästjate korraldustele ohutusnõudeid täita või saab lõkkest alguse kulu- või hoonepõleng, teostatakse lühimenetluse toiming ning inimesele määratakse rahatrahv.

Päästjad tuletavad meelde lõkkepõletamise peamised ohutusnõuded:

• Kulupõletamine on keelatud
• Vähegi tugevama tuulega lõket teha ei tohi. Tuule kiirus peab olema alla 5,4 meetri sekundis, millega liiguvad ainult puude peenemad oksad
• Lõkkeaseme ümbrus tuleb rohust ja kulust puhastada ja piirata mittesüttiva pinnase ning kividega
• Lõkke juures peavad olema esmased kustutusvahendid, ämber veega, kustuti või kasutusvalmis veevoolik
• Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohtadest vähemalt 8 meetri kaugusel
• Üle ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab selle tegemise koht paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohtadest vähemalt 15 meetri kaugusel
• Enne lahkumist peab veenduma, et lõke oleks täielikult kustunud