Kevadised tööd elektriliinide lähedal võivad paksu pahandust põhjustada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Elektriliin
Elektriliin Foto: SCANPIX

Igal kevadel suureneb juhtumite arv, kus elektriliinide läheduses raie- või kaevetöid tegevad inimesed põhjustavad tuhandetele elektrikatkestusi ja seavad ohtu oma elud.

„Selle aasta esimese kolme kuu jooksul on Elektrilevi võrgus esinenud 17 riket seoses puude langetamisega liinidele ja 14 riket seoses kaevetöödega. Kokku on nende sündmustega tekitatud elektrikatkestusi rohkem kui 2000 kliendile,“ ütles Elektrilevi võrguvarade üksuse juht Taavi Janno ning lisas, et tegelikult on võrreldes eelmise aasta sama ajaga liinilõhkumisi olnud õnneks oluliselt vähem.

Kokku esines 2018. aastal Elektrilevi võrgus 66 riket seoses puude langetamisega liinidele ja 186 riket seoses kaevetöödega. Kokku põhjustasid need katkestuse ligikaudu 53 000 kliendile.

Kui linna piirkonnas põhjustavad katkestusi kõige rohkem erinevad kooskõlastamata kaevetööd elektriliinide lähistel, siis linnast väljas on probleemiks õhuliinidel lähistel tehtavad kevadised raietööd ja rasketehnika, mis õhuliinidesse võib takerduda.

Kokku esines 2018. aastal Elektrilevi võrgus 66 riket seoses puude langetamisega liinidele ja 186 riket seoses kaevetöödega. Kokku põhjustasid need katkestuse ligikaudu 53 000 kliendile.

„Muhu saarel oli veebruari lõpus juhtum, kus keskpingeliinide lähedal metsatöid teinud kohalik elanik langetas puu liinile, mille tagajärjel murdus betoonmast ning suur osa Muhu põhjapoolsest osast jäi elektrita,“ tõi Elektrilevi võrguvarade juht näite, millist kahju võib hooletu raietöö põhjustada. „Meil puudus antud kohas ringtoitevõimalus ning lisaks oli ka rikkekohale ligipääs pehme pinnase tõttu äärmiselt keeruline. Tulemuseks tõsiasi, et kliendid pidid vooluta olema koguni 13 tundi“.

„Seaduse kohaselt tuleb kõik tööd elektriliinide kaitsevööndis kooskõlastada võrguettevõttega,“ ütles Janno. „See on ühest küljest hädavajalik ohutuse tagamiseks, teisalt aitab ära hoida kahjusid ja vältida elektrikatkestuste tekitamist tuhandetele inimestele,“ põhjendas ta ja lisas, et liinide lõhkumisel tuleb kahjud kanda kahju tekitajal.

Tema sõnul võib alati Elektrilevi poole pöörduda, kui oleks vaja selgitada konkreetse liini kaitsevööndi laiust või täpsustada maakaabli asukohta. Vajadusel tuleb kohale Elektrilevi spetsialist, kes selgitab ohukohti ja juhendab elektriliinide kaitsevööndis tegutsemist.

Kaitsevöönd on õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpinges 2 meetrit, 6-20 kV liinidel 10 meetrit ja 35-110 kV liinidel 25 meetrit ning maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter. Ehitusseadustiku kohaselt on õhuliinide kaitsevööndis keelatud elektripaigaldise omaniku loata langetada puid ja sõita masinatega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Maakaabelliinide kaitsevööndis on keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit.

Elektrilevile kuuluva võrgu kaitsevööndis töötamiseks vajaliku taotluse leiab Elektrilevi veebilehelt. Kui liinilähedastel töödel on tekkinud elektriohu olukord, andke sellest teada Elektrilevi rikketelefonil 1343. Kui aga on juhtunud õnnetus inimesega, tuleb kohe teavitada häirekeskust numbril 112.

Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõte Eestis ning haldab ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama.

Tagasi üles