/nginx/o/2018/11/27/11607128t1h9a29.jpg)
Mida pikemaks ja soojemaks päevad muutuvad, seda rohkem näeb teedel ja tänavatel jalgrattureid. Et ennetada õnnetusi, tasub üle korrata seadusepügalad, mis jalgratturite liikumist reguleerivad.
Mida pikemaks ja soojemaks päevad muutuvad, seda rohkem näeb teedel ja tänavatel jalgrattureid. Et ennetada õnnetusi, tasub üle korrata seadusepügalad, mis jalgratturite liikumist reguleerivad.
Jalgratas on mõnus liiklusvahend, mille kasutamist peaks igal juhul soosima. Hoolimata põhjamaisest kliimast, on meist polaarjoonele lähemalgi asuvates piirkondades jalgrattad sageli aastaringselt kasutusel ning liikluse tavapärane osa. Eestis tuleb eri tüüpi liiklejate üksteisemõistmise nimel veel tööd teha.
Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Maarika Mürgi sõnul peab meeles pidama kaht lihtsat tõde: liikluses peab alati säilitama terve mõistuse ning nõrgem on üldjuhul alati suurem kannataja.
„Jalgrattaga on lubatud sõita kõnniteel, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud. Kus juures teeolude hindamine on jalgratturi hinnata. Nii näemegi sageli olukorda, kus üks rattur liigub kõnni-, teine sõiduteel,“ kirjeldas Mürk. „Autodega koos sõitmine on ohtlik pigem ratturile, kõnniteel kiirustamine aga jalakäijatele.“
Mürk toonitas, et igal juhul peab enne jalgrattahooaja alustamist veenduma jalgratta tehnilises korrasolekus ning vajadusel teostama mõnes rattapoes spetsiaalse hoolduse. Lisaks tuleks igapäevasel ratturil tõsiselt mõelda õnnetusjuhtumi kindlustusele, et füüsiliste ja materiaalsete kahjude korral oleks täiendav abi olemas. Selline kindlustus kaitseb ka juhul, kui oled ise õnnetuse põhjustaja, näiteks vigastad kellegi autot.
„Kui rattur on otsustanud sõita kõnniteel, tuleb arvestada jalakäijatega ning neid mitte ohustada. Tihedalt jalakäijatega rahvastatud teel tuleks kiirus vähendada jalakäijate temponi, mis võib tunduda küll venimisena, kuid on kõigile turvalisem,“ soovitas Mürk. „Eriti ohtlikud on ristmikud, kus ristuvalt teelt liikuva auto lähenemist varjab hoone või aed. Nii ei näe autojuht ratturit ega vastupidi. Samuti võib maja varjust kõnniteel välja tulla jalakäija.“
Turvaline liiklemine algab vastastikkusest lugupidamisest ja liiklusseaduse järgimisest. See tähendab, et autojuht peab teda märkama ja austama ning samamoodi peab käituma rattur.