Maakonna kuritegevus on kasvanud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Politsei tegeles möödunud aastal ligi 500 kuriteojuhtumiga.
Politsei tegeles möödunud aastal ligi 500 kuriteojuhtumiga. Foto: Elmo Riig

Möödunud aastal registreeriti Järvamaal 477 kuriteojuhtumit, mis on 142 võrra rohkem kui aasta varem. Sellega kaotas Järvamaa positsiooni Mandri-Eesti turvaliseima maakonnana.

Statistikat vaadates nentis Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu, et olukord väga hull ei ole. «Mandri-Eestis oleme kuritegevuse poolest teised, selles mõttes mind see number väga ei hirmuta,» lausus ta.

Margus Toomsalu.

PPA

Toomsalu sõnul on Järvamaa Viljandimaaga igal aastal enam-vähem samal tasemel. 2018. aastal oli siin aga kuritegevust rohkem: kui Järvamaal sooritati 10 000 elaniku kohta 154 kuritegu, siis naabermaakonnas oli sama näitaja 130.

Politseijaoskonna juhi sõnutsi kajastub politsei taktikamuutus vägivallakuritegude statistika kasvus. «Lähisuhtevägivalla puhul püüame iga kord alustada kuriteomenetluse, kui on olemas vägivalla tunnusmärgid,» selgitas ta.

Toomsalu hinnangul läks möödunud aasta suhteliselt hästi. «Sel aastal võib statistika isegi kurvem olla, praegu kasvab kuritegevus üsna palju,» nentis ta.  

Tagasi üles