Kuhu kadus üks Paide teatri näitlejatest?

Hoolimata Kirill Havanski eemalolekust ei kao "KOLETIS" muusika- ja teatrimaja lava alt kuskile. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Paide Teatri näitleja Kirill Havanski on aasta algusest saadik olnud teatri tegemiste juurest suuresti eemal. See on pannud nii mõnegi terasema teatrisõbra küsima, kas trupp on ühe liikme võrra väiksemaks muutumas. 

Havanski kinnitab, et nii see siiski pole. Nimelt täidab ta praegu oma kohustust riigi ees, aga seda mitte tavapärases kaitseväe väeosas, vaid asendusteenistuses.

Paide teatri juht Harri Ausmaa rääkis Havanskiga sellest, millega ta praegu täpsemalt tegeleb ja kuidas üldse on võimalik kaitseväe kõrvalt teatrit teha.

Oled aasta aega Paidest ära kaitseväe asendusteenistuses. Mis asi on asendusteenistus, kus sina asendusteenistust teed ja millal uuesti täielikult teatriga liitud?

Asendusteenistus on mõeldud inimestele, kes sobivad sõjaväkke, aga kes ei soovi sinna minna kas moraalsetel või usulistel põhjustel. Mulle ei sobinud ja seetõttu sattusin jaanuari alguses Peeteli kiriku sotsiaalkeskusesse. Selle eesmärk on aidata lapsi kellel on keeruline taust või raskusi õppimisega, pakkudes neile abi koolitöödega, riideid, süüa, elamist ja erinevaid vaba aja tegevusi.

Teatriga käin muidu kaasas kogu aeg, ilma ei saa.

Sul on 20. ja 21. aprillil tulemas kaks «KOLETISE» etendust Paides ning samuti oled kaasa teinud teatri avalavastuse «KAITSEALA» etendustel. Kui palju saad hetkel teatri tegemistes kaasa teha? Kas käid tihti Paides või kuidas trupiga ühendust hoiad?

Nii palju, kui on vaja, ja nii palju, kui teised kolleegid minult abi vajavad.

Eks muidugi on raske teha distantsilt tööd või rääkida pakilistes küsimustes kaasa, aga valmisolek on mul selleks alati. Aina rohkem olen tugeva tiimi usku ning soovin olla selle täisväärtuslik liige.

Samas olen Paides viimasel ajal kahjuks vähe käinud, kuid trupiga hoian püsivalt ühendust. Saadame üksteisele naljakaid pilte.

«KOLETISE» viimasest etendusest novembri keskel on möödas pea pool aastat, Kuidas näitleja end pärast nii pikka pausi etenduseks ette valmistab?

Ega selles midagi erakordset ei ole, et nii pikk paus on vahel - see on osa tööst. Viimasel ajal ma muidugi avastan end küll keset ööd teksti ja mõtet kordamas, selle asemel, et magada.

Üks pool minust on põnevil, milline publik see kord sinna lava alla koos meiega ronib, teiselt poolt selline loomulik ärevus on sees ja eks ta vahetult enne pöördub ärevusest närviks nagu ikka kombeks.

Kuna ajast, mil «KOLETISEST» rohkem räägiti, on tükk aega möödas, siis tuleta lugejale meelde, millest lavastus räägib ja mis võiks panna publiku ülestõusmispühade nädalavahetusel teatrisse tulema?

«KOLETIS» räägib inimese kohtumisest hirmudega ja ärevustega. Väga paljud asjad hirmutavad meid, aga mind huvitab miks me kardame seda mida me kardame ja kust kohast hirm tuleb?

Olen üritanud jutustada seda läbi lihtsa, personaalse loo/kujundi - Näitleja kohtab juhuslikult oma lapsepõlvesõpra Ricot, kes räägib talle kummalisi lugusid enda elust ja läbi selle võimendab, arendab ning võiks öelda ka, et kehastab Näitlejas endas peituvaid hirme.

Lihtsalt öeldes, kaootiline lugude läbimine laval toimubki - publikule antakse võimalus kohtuda nendega ning näitleja on teejuht Rico sisemaailma.

Publikut ei ignoreerita, me sõidame koos noil Ameerika mägedel, aga see ei ole osalusteater. Meie jaoks on tähtis eelkõige suhtlus ja kohtumine ning kui see on potentsiaalse publikuliikme jaoks samuti tähtis, siis on see juba piisav põhjus «KOLETISELE» tulemiseks.

Oled Vargamäel toimuva suvelavastuse meeskonnas märgitud helikunstnikuna. Kuidas töö selle lavastusega läheb? Kas saad suvel ise ka Vargamäel aega veeta või tuleb pöialt hoida kaugelt?

Eks me vaikselt nokitseme. Vargamäel olen nii kaua kui saab, ettenähtud puhkuse ajal pigem koos oma trupikaaslastega kui Georg Otsa Spas massaažil. Nemad hoiavad minu armastust ning entusiasmi teatri vastu üleval ja mida kauem distantsil viibin, seda keerulisem on aru saada, mis on tähtis ja mis mitte.

Tahan näha nende katsetusi, õnnestumisi ja põrumisi. Tahan vastutada ja panustada. Minu jaoks on see teekond tähtis.