/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2019/03/27/11899147t1h17c7.jpg)
Keskkonnaminister Siim Kiisleri ettepanekul võeti valitsuse istungil vastu kalapüügieeskirja muudatused. Nende järgi kaasajastuvad mõrrad ja lihtsustub traalnoodas kalaliikide osakaalu määramine.
Kalapüügieeskirja muudatustega kaasajastuvad mõrrad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Ühe olulisema muudatusena saab edaspidi kasutada mõrdu, mis on osaliselt pealt avatud ning millel on mitu kariaeda. Sellised mõrrad võivad vähendada mereimetajate ja lindude hukkumist ning koguvad endasse vähem taimestikku,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.
Lisaks lihtsustab see innovaatiline poolavatud mõrd kalurite tööd. „Oluline on ka see, et taoliste mõrdade valmistamiseks kulub vähem materjali,“ lisas Kiisler.
Teise muudatusena lihtsustub traalnooda saagis kalaliikide (räim, kilu, meritint) osakaalu määramise metoodika. Praegu tuleb olenemata püütud kogusest võtta 10 proovi, ühe proovi koguseks on 10 kilogrammi. Edaspidi tuleb võtta viiekilogrammiseid proove vastavalt kalasaagi kogusele. Kuni 10-tonnise saagi kohta tuleb võtta neli viiekilost proovi. Saagi suurenemise korral suureneb ka proovide kogus.
„Seega on see tubli aja kokkuhoid nii kaluritele kui keskkonnainspektoritele ning lihtsustab nende tööd,“ ütles Kiisler.
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi soovitusele tuginedes kehtestatakse eeskirjas ka jugade ja joastike nimekiri, millest kuni 100 meetrit allavoolu on kalapüük keelatud.