Seakatku nakatanud isendite arv on tunduvalt vähenenud
24. aprill 2019, 07:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/13/7207967t1hd724.jpg)
Eesti Jahimeeste Seltsil (EJS) ilmus aastaraamat, millest selgub, et sigade Aafrika katku leiud on mullu üle poole võrra vähenenud.
„Seakatkuga nakatanud isendite arvu vähenemine näitab taudi mõningast taandumist, ent viitab ka suurele laastamistööle populatsioonis,“ selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Oleme endiselt kindlal seisukohal, et kuni seakatku pole välja tõrjutud, tuleb jätkuvalt hoida metssigade madalat arvukust,“ lisas ta.
Kokku uuriti 2018. aastal sigade Aafrika katku 4961 isendil, neist 284 tuvastati seakatk, 267 nakatunut olid kütitud ning 17 leiti surnuna või hukati tauditunnuste tõttu. Võrreldes varasematega aastatega on taudijuhtumid tunduvalt vähenenud. Kui 2016. aastal oli SAK positiivseid metssigu 1568 ja 2017. aastal 866, siis mullu oli neid 284.
Katku nakatanud isendeid leiti 2018. aastal enim (82) Saaremaal ja Harjumaal (52), kõige vähem (3) aga Võrumaal. Endiselt on ainukesena seakatkust vaba vaid Hiiumaa.
Kokku uuriti 2018. aastal sigade Aafrika katku 4961 isendil, neist 284 tuvastati seakatk, 267 nakatunut olid kütitud ning 17 leiti surnuna või hukati tauditunnuste tõttu.
2014. aastast on SAKi farmidest eemale hoidmiseks rakendatud rangeid bio-ohutusnõudeid ning metssigade populatsiooni vähendamise tulemusena on SAKi levik meie metsades pidurdunud. 2018. aastal ei leitud ühtegi katkujuhtumit farmist. Nelja aastaga on ära tehtud suur töö ning selle tulemusel on SAKi farmidesse leviku risk vähenenud. Metssigade küttimisega on oluliselt vähendatud metssigade arvukust. Võrreldes 2014. aastaga, mil SAK jõudis Eestisse, on metssigade arvukus meie metsades vähenenud ca 6 korda.
Aastaraamat on kättesaadav EJSi kodulehel. Aastaraamatust leiab Eesti Jahimeeste Seltsi möödunud aasta tähtsamad tegemised, aga ka ülevaate jahimeeste vanuselisest jaotusest, välisriigi kodaniku jahitunniste statistikast, infosüsteemidest, Eesti jahiulukitest jm.