Riigikogu nõupidamisruum sai järvakast riigimehe nime

Toompea lossis astus eile ametisse riigikogu XIV koosseis. Nad valisid riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest ning kuulasid ära Jüri Ratase avalduse valitsuse tagasi astumisest.

FOTO: Liis Treimann

Riigikogu 100. aastapäeva puhul kannavad tänasest Toompea lossi kolm nõupidamisruumi parlamendi esimeeste Otto Strandmani, August Rei ja Jaan Tõnissoni nimesid. Ruumidesse paigaldati riigimeeste bareljeefid.

„Seni olid Riigikogu nõupidamisruumid tähistatud numbritega. Samas on parlamendi ajaloos palju väärikaid inimesi ja Eesti rahvaesinduse 100. sünnipäeva puhul otsustasime anda neile ruumidele esimeste Riigikogu esimeeste nimed,“ ütles Riigikogu Kantselei direktor Peep Jahilo.

Nõupidamisruumide nimetseremoonial kõneles Riigikogu liige, professor Aadu Must. „Kõik need kolm ajaloolist riigimeest olid hariduse usku. See on taganud Eesti riikliku iseseisvuse ja järjepidevuse,“ ütles Must. Professor Must kiitis Riigikogu ruumide nimetamise algatust ja tegi ettepaneku sellega jätkata, sest inimesi, kes on ehitanud vundamendi, millel püsib Eesti riik, on veel mitmeid.

Otto August Strandman (30.11.1875–05.02.1941) oli I Riigikogu esimees 1921. aastal ja riigivanem aastatel 1929–1931. Strandman on olnud ka Eesti peaminister (1919), välisminister, kohtuminister ja rahandusminister.

Türi vallas Kurla külas sündinud August Rei (22.03.1886–29.03.1963) oli II Riigikogu esimees ja riigivanem aastatel 1928-1929. Rei on olnud ka Eesti välisminister ja peaminister presidendi ülesannetes eksiilis aastatel 1945–1963.

Jaan Tõnisson (22.12.1868–03.07.1941) oli II ja V Riigikogu esimees ning riigivanem aastatel 1927–1928 ja 1933. Tõnisson on olnud ka Eesti peaminister (1919–1920) ja Ajutise Valitsuse portfellita minister (1918–1919).

Sel nädalal tähistab Riigikogu 100. sünnipäeva. 23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

Tagasi üles