Sotsiaalministeerium asub hindama ühistranspordipeatuste ligipääsetavust

Bussipeatus. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sotsiaalministeerium ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum sõlmisid lepingu, et analüüsida Eesti olulisimate ühistranspordi sõlmpunktide ja peatuste ligipääsetavust erivajadusega inimestele. Analüüsi tulemusel selgub, kui suur osa sõlmpunktidest ja peatustest vajab kohandusi ning mis on selle maksumus.

„Ligipääsetavus ei ole ainult puudega inimeste mure, vaid see puudutab meid kõiki. See on iseenesest mõistetav, et inimene – vaatamata tema erivajadusele – peab saama iseseisvalt ringi liikuda. See puudutab ka näiteks eakaid või ajutise liikumispiiranguga inimesi,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Ligipääsetavast ühistranspordist on avalikult palju räägitud, kuid sellest on vähe abi, kui praktikas puudub võimalus seda kasutada. Sotsiaalministeerium on võtnud eestvedaja rolli, et teadlikkus ja olukord Eestis paraneks. Selleks on meil vaja täpsemaid andmeid valdkonna kitsaskohtadest.“

Esmalt kaardistatakse ühistranspordiliinide ristumis- ja ümberistumiskohad, sealhulgas bussi-, rongi- ja lennujaamad ning sadamad koos neile juurdepääsuks kasutatavate trammi-, trolli- ja bussipeatustega. Lisaks kaardistatakse ka sellised ühistranspordipeatused, mis ei ole tingimata ühistranspordiliinide sõlmpunktid, kuid mis on erivajadustega inimestele olulised näiteks teenustele pääsemiseks. Edasi hinnatakse, kui ligipääsetavad on need erivajadusega inimestele ja kui suur osa vajab kohandusi. Samuti antakse hinnang, milline on võimalike kohanduste maksumus. Lõppraport esitatakse ministeeriumile 2020. aasta alguses.

Esmalt kaardistatakse ühistranspordiliinide ristumis- ja ümberistumiskohad, sealhulgas bussi-, rongi- ja lennujaamad ning sadamad koos neile juurdepääsuks kasutatavate trammi-, trolli- ja bussipeatustega.

2016. aastal alustati sotsiaaltransporditeenuse ümberkorralduse ettevalmistusega. Üks eesmärk on luua tingimused selliseks transpordikorralduseks, mis võimaldaks erivajadusega inimestel kasutada rohkem tavatransporti. Kohalike omavalitsuste korraldatava sotsiaaltransporditeenuse sidumiseks tavatranspordiga on vaja muuta ühistransport ja selle tehiskeskkond ligipääsetavaks. Selleks on vaja analüüsida praegust olukorda ja vajadusi. 

2018. aasta alguses moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikkonnast 19,6%. Statistikaameti prognooside kohaselt kasvab nende osakaal aastaks 2040 rahvastikust umbes 27-28 protsendini. Koos rahvastiku vananemisega suureneb ka erivajadusega inimeste osakaal.

Hange on valminud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maanteeametiga. Projekti rahastatakse riigieelarvest ja SA Eesti Teadusagentuuri valdkondliku teadus- ja arendustegevuse programmist.