Keskkonnaamet kutsub taastama ja hooldama poollooduslikke kooslusi

Puisniit saab püsida ainult siis, kui inimene seda aeg-ajalt häirib: st seal heina niidab. Pildil Laelatu puisniit. Foto: Olev Mihkelmaa, Wikipedia.org

Liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisse saab anda oma panuse iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.

Eesti tänase maastikupildi oleme pärinud esivanematelt, kes on sajandeid oma kodukohta hoole, armastusega ja tööga kujundanud. Eluks tarvilikku hankides on nad kujundanud miljööväärtusi, mille hulgas on ka laialt levinud pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused – puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

„Pärandkooslustel on võtmeroll meie maastikus elurikkuse säilimisel, pakkudes elu- ja toitumispaika mitmetele haruldastele looma- ja taimeliikidele ning putukatele. Näiteks ülisuure liigirikkuse kandjad on puisniidud, kus 1 m²-l võib kasvada üle 70 erineva taimeliigi,“ sõnas Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm.

Seoses põllumajanduse intensiivistumise, rohumaade kultuuristamise ja senise traditsioonilise hooldusvõtte lakkamisega on hooldatavate poollooduslike koosluste pind vähenenud, seades ohtu mitmete liikide säilimise. Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Selleks, et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja loomadega karjatada. Ilma vajaliku tegevuseta niidud võsastuvad, kadastuvad, roostuvad ning neile omane liigikoosseis muutub ja väheneb.

Seoses põllumajanduse intensiivistumise, rohumaade kultuuristamise ja senise traditsioonilise hooldusvõtte lakkamisega on hooldatavate poollooduslike koosluste pind vähenenud, seades ohtu mitmete liikide säilimise.

Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks toetab riik poollooduslike koosluste taastamist ja hooldamist. Taastamistegevustena toetatakse võsaraiet, pilliroo või mätastunud rohustu hekseldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt  22. maini.

„Keskkonnaameti maahoolduse spetsialistid on valmis kõiki uusi huvilisi nõustama, kuidas planeerida alade taastamistöid ning millised on toetuse tingimused. Kuna puisniitude pindala on Eestis kahanenud enim, siis väga oodatud on puisniitude taastamise huvilised“ lausus Kaidi Silm.

Hooldamistegevusteks loetakse karjatamist ja niitmist koos niite koristamisega ning selleks saab maaomanik või rentnik taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust e-PRIAst kuni 21. maini. Keskkonnaamet kinnitab eelnevalt toetuse taotluse ja määrab alade hooldamistingimused.

Iga maaomanik saab Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest kontrollida, kas ja milline väärtuslik poollooduslik kooslus asub tema maal .

Looduskaitse arengukava eesmärk on aastaks 2020 hooldada Eesti kaitstavatel aladel 45 000 hektarit poollooduslikke koosluseid, et tagada nende säilimine. Hoolduses olevate poollooduslike alade pindala on praegu umbes 34 000 hektarit.

Täpsem info poollooduslike koosluste hoolduskavade ja toetuste kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.