/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2011/04/01/549735t1h657f.jpg)
Terviseamet kutsub täiskasvanuid üles revaktsineerima end teetanuse ja difteeria vastu, mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta. Kaitset tuleb uuendada iga kümne aasta tagant.
Aiatööde hooajal tuleb end teetanuse eest kaitsta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Teetanuse võib saada sellise töö või tegevuse käigus, mille tegevusel tekib torkehaav,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist ja infektsioonikontrolli arst Pille Märtin. Elulisteks näideteks teetanusse haigestumisel on nii roostes naela jalga astumine, käe vigastamine roosipõõsast pügades või mullatöödel saadud torke- või lõikehaav. Enam kui 70 protsendil teetanuse juhtudest on haigestumine seotud nahka läbistavate vigastustega, mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Teetanust põhjustava bakteri eosed on nii pinnases kui tolmus laialt levinud. Samuti võib lisaks aiatöödele haigusetekitaja organismi sattuda läbi loomahammustuse. „Pole ju teada, kustkohast looma hambad enne ampsu võtmas käisid.“
Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist ehk lapse teisel eluaastal. Seejärel revaktsineeritakse lapsi 6-7-aasta ja 15-17-aasta vanuses ning edasi peab inimene juba ise selle eest hoolitsema, et 10 aasta tagant oma kaitset uuendada.
Ka kangestuskramptõve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist ehk lapse teisel eluaastal.
Teetanuse eest kaitse andev liitvaktsiin kaitseb ka difteeria ehk kurgutõve eest. Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.
Eelmisel aastal haigestus Eestis teetanusse üks inimene, trauma tõttu vaktsineeriti 21 ja revaktsineeriti 15106 inimest. Kokku uuendati teetanuse ja difteeria kaitset enam kui 26 tuhandel inimesel.
Vaktsineerida saab nii perearsti juures kui haiglas, arstikeskuses, nakkuskeskuses või vaktsineerimiskabinetis. Difteeria-teetanuse vaktsiin on täiskasvanutele tasuta, lisanduda võib vaktsineerimise tasu.
Eile alanud Euroopa vaktsineerimisnädalal keskendub terviseamet täiskasvanute revaktsineerimise vajaduse teadlikkuse tõstmisele.
Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.