Kaamerasilm kinnitas kahtlustusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Anu Bollverk
Copy
Ruth Tuuleveski ei ole küll igapäevane reisija, aga bussiga sõites on ta pileti alati saanud. Küll on ta aga näinud vanemaid inimesi, kes ütlevad raha ulatades, et piletit pole vaja.
Ruth Tuuleveski ei ole küll igapäevane reisija, aga bussiga sõites on ta pileti alati saanud. Küll on ta aga näinud vanemaid inimesi, kes ütlevad raha ulatades, et piletit pole vaja. Foto: Kristo Kivisoo/Järva Teataja

Kuu aega kestnud katsekavand kinnitas, et valvekaameraga liinibussis on piletitulu suurem. Järvamaa ühistranspordi keskus tahab lähiajal bussikaamerate hulka kümnekordistada.

Järvamaa ühistranspordi keskus tegi kokkuvõtted kuu kestnud katsest, mil maakonna erinevaid liine sõitvas ATKO bussis salvestas kaamera tegevust bussi eesosas. «Tulemus oli ootuspärane,» tunnistas keskuse tegevdirektor Harri Lepamets. «Oleme kontrolli teinud ka varem, siis sõitis meie töötaja liine kaasa, kaamera vaid kinnitas seda, mida juba teadsime.»

Piletitulu sõltub bussijuhi aususest

Lepametsa selgitust mööda näitasid väljavõtted, et kaameraga bussis oli piletitulu 17–32 protsenti suurem.

Kahe kuu samu nädalapäevi omavahel võrreldes ilmnes, et suuremad erinevused sõltuvad pahatihti just sellest, kes parasjagu rooli keerab ja pileteid müüb.

«Nagu igal alal, on ka bussijuhtide seas ausaid ja ebaausaid inimesi, kuid kellelegi süüdistust esitama me siiski ei hakka,» ütles Lepamets.

Ta lisas, keskuse eesmärk pole kellelegi silti külge panna, vaid et bussis oleks kõik läbinähtav.

Lepametsa meelest peaks kaamera panema ühes suunas kaasa töötama nii bussijuhi kui ka reisijad. «Poodi minnes me ju ei mõtle, et äkki saan täna leiva tasuta või poole hinnaga,» arutles ta.

Kaamera saavad pooled bussid

Ka ATKO Transi bussijuht Margus Glase kinnitas, et reisijate hulgas on neid, kes ütlevad raha andes, et piletit pole vaja.

Glase ei usu, et kuu aega kestnud katse tulemustest annaks põhjapanevaid järeldusi teha. «Päevad on nii erinevad: aasta lõpul tegin kahel järjestikul päeval 350-kilomeetrised ringid, ühel müüsin pileteid 550 ja teisel 2500 krooni eest,» põhjendas ta.

Glaset iga tema liigutust salvestav kaamera ei häiri. Küll on talle kolleegid kurtnud, et vabal ajal on nad end ahistatuna tundnud – ebamugav on rooli taga lõunat süüa, kui keegi seda pealt vaatab.

Kaameraga bussis eile Väätsale sõitnud Ruth Tuuleveski usub, et bussijuhid on üldiselt ausad. «Üks kord on olnud juhus, kus bussijuht ei andnud mulle piletit,» ütles ta. «Võib-olla ta lihtsalt viivitas, aga küsisin kohe ja sain.»

Seda on Tuuleveski küll näinud, kuidas memmekesed ütlevad, ah, pole piletit vajagi, lähen kohe maha. Et kutsuda korrale nii ebaausaid bussijuhte kui ka reisijaid, on ühistranspordi keskus otsustanud kaamerate hulka suurendada.

Majandusministeeriumile tehtud toetusetaotlus sai eile ka pooldava kinnituse. Ministeerium eraldab keskusele soovitud 200 000 krooni, millest jätkub kümne kaamera ostuks.

KOMMENTAAR

Kalle
Saviste

ATKO Trans tegevdirektor

Tahtsime läbi kaamera näha oma kitsaskohti. Kedagi karistada selle alusel ei saa, sest väidetavaid rikkumisi on raske tõestada.
Kuu aja jooksul saime ühistranspordi keskuselt kaks kaebust, ühega pole saanud veel tegeleda, aga teine lahenes kiiresti pärast kõigi osapoolte ärakuulamist. Selgus, et vanainimesele, kes salvestuse järgi otsustades piletit ei saanud, ostis pileti keegi teine.
Üldplaanis pole meil kaamerate vastu midagi, need distsiplineerivad reisijaid ja kui piletitulu suureneb, on ju eesmärk täidetud.

Tagasi üles