Jõustus uus muinsuskaitseseadus

DETEKTORIST TEGUTSEMAS: Kui märkate kedagi sellise aparaadiga toimetamas, küsige, mida ta teeb. Kahtluse korral pöörduge kohaliku muinsuskaitseinspektori poole. Foto: Sander Ilvest

1. mail jõustus uus muinsuskaitseseadus. Uus seadus toob muinsuskaitsevaldkonda rohkem paindlikkust tööde tegemisel, loob mälestiste omanikele kompensatsioonisüsteemi ja aitab paremini hallata arheoloogiapärandit. Seadusemuudatusega lisanduvad m uinsuskaitseametile muuseumide valdkonnaga seotud ülesanded.

„Muinsuskaitseameti missioon on Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa säilitada ja arendada. Just selles saame ja soovime olla mälestiste omanikele toeks – kaasamõtlejaks ja tegevuste elluviijaks. Muutused füüsilises keskkonnas on paratamatud, meie ühine ülesanne on pärandit hallata ja arendada nii, et väärtused säiliksid ja kaasaegne kasutus oleks tagatud,“ ütles muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Seadusemuudatuse eesmärk on omanikele avalikes huvides seatavate kohustuste tasakaalustamine. Selleks on esimest korda loodud kompensatsioonisüsteem, mille alusel osaliselt hüvitatakse omanikele kulutused uuringutele ja muinsuskaitselisele järelevalvele. Selleks on muinsuskaitseametile eraldatud igaks aastaks 1,4 miljonit eurot.

Uus seadus toob valdkonda ka senisest rohkem paindlikkust ja lihtsustab menetlusi. Mitu loakohustust on asendatud teatistega (näiteks tööd kaitsevööndites), muinsuskaitse eritingimusi annab riik ning järelevalve on määratav siis, kui olukord seda nõuab.

Seadusemuudatuse eesmärk on omanikele avalikes huvides seatavate kohustuste tasakaalustamine.

Arheoloogia valdkonnas lähtuvad muutused vajadusest korraldada paremini ja paindlikumalt arheoloogiapärandi haldust. Arheoloogiapärandi kaitse muutub uue seadusega  kahetasandiliseks – arheoloogiamälestiste kõrval on võimalik riigi kaitse alla võtta arheoloogilisi leiukohti, kus kaitsekord on omanikele leebem.

Suurem muudatus on seotud maastikul otsivahendiga väärtuslikke asju otsivatele inimestele, kes peavad taotlema ametilt loa, mis kehtib viis aastat. Samas peavad hobiotsijad enne otsingu algust muinsuskaitseametit otsingule suundumisest kas registri, e-kirja või SMSi teel teavitama. Otsingu järel tuleb 30 päeva jooksul esitada otsinguaruanne. Täpsed juhised hobiotsijatele on kirjas Muinsuskaitseameti kodulehel.

Alates tänasest lisanduvad muinsuskaitseametile kultuuriministeeriumist üle tulevad muuseumide valdkonnaga seotud ülesanded. Amet saab muuseumide infosüsteemi (MUIS) haldajaks ja arendajaks, jätkab kavandatava Eesti kultuuripärandi ühishoidla loomist. Amet nõustab ja koolitab muuseume ning koordineerib riiklikku kogumispoliitikat. Need tegevused võimaldavad kultuuriväärtuste valdkonda ühtselt arendada ning valdkonnale eraldatud ressursse paindlikumalt ja efektiivsemalt kasutada.

Uue muinsuskaitseseaduse töötasid alates 2014. aastast koostöös välja kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet. Eelnõu läbis kaks konsultatsiooniringi ning kogus suure hulga kommentaare asjaomaste kodanikuühendustelt ja huvigruppidelt. Riigikogu võttis seaduse vastu käesoleva aasta 20. veebruaril.

Järgmistel nädalatel jätkuvad üle Eesti uut muinsuskaitseseadust tutvustavad infoseminarid ja koolitused otsinguvahendi kasutajatele.

Uus seadus, sellega seotud rakendusaktid ja infomaterjalid asuvad Muinsuskaitseameti kodulehel.