Ugala teatrisuvi: “Etturid” Kukenoosi küünis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Meil on vabadus valida päevapraadi, autot ja puhkusereisi ning otsustada, kas soovime koogi kõrvale suurt või väikest piimakohvi. Sääraste harjunud olmevabaduste tarvitamise pärisvabadus aga ei tule hinnata. Ja hinna maksid selle eest etturid, kelle olemuse üle nüüd vabalt arutleda saame. Ugala paneb oma tükiga «Etturid» vaataja mõtlema. Sellest piisab. Etturid on oma töö teinud. Fotol Valdur (Karl Robert Saaremäe, vasakul) ja Agu (Martin Mill).
Meil on vabadus valida päevapraadi, autot ja puhkusereisi ning otsustada, kas soovime koogi kõrvale suurt või väikest piimakohvi. Sääraste harjunud olmevabaduste tarvitamise pärisvabadus aga ei tule hinnata. Ja hinna maksid selle eest etturid, kelle olemuse üle nüüd vabalt arutleda saame. Ugala paneb oma tükiga «Etturid» vaataja mõtlema. Sellest piisab. Etturid on oma töö teinud. Fotol Valdur (Karl Robert Saaremäe, vasakul) ja Agu (Martin Mill). Foto: Heigo Teder

Ugala teater rõõmustab tänavu suvel teatrisõpru kahe väga eriilmelise lavastusega. Äsja Ugala teatris esietendunud ajalooline metsavennadraama “Etturid” kolib suveks autentsesse keskkonda ning jõuab publiku ette Järvamaal Albu kõlas asuvass Kukenoosi küünis. 

See Eno Raua samanimelisel põnevusromaanil põhinev lavastus räägib loo kolmest noorest mehest, kellest olude sunnil saavad metsavennad. Ent nooruslik janu armastuse järele ei küsi aega ega kohta, elu kulgu muutvate ajaloosündmuste taustal jäävad inimeste ihad ja igatsused ikka samaks.

Lavastaja ja dramatiseerija Taago Tubin leiab, et need tegelased selles loos ei ole bandiidid ega kangelased, vaid tavalised inimesed kõigi oma hirmude ja nõrkustega. “Nad püüavad ebainimlikus piirsituatsioonis hakkama saada. Püüavad elada ja armastada, võideldes oma elamata jääva elu ängiga. Siin on armastust ja põnevust, aga üks olulisim teema on ideaalide purunemine, mis võiks tekitada küsimuse: kuidas käituksime ise, kui satuksime samasugustesse oludesse?” arutleb ta. Kui tõmmata paralleele 1944. aasta ja tänapäeva vahel, tõdeb Tubin: “Ma ei ole kindel, kas tänapäeva inimesed näiteks ikka varjaksid metsavendi, teades, et riskivad enda ja oma lähedaste surmaga. Võib-olla on aga oluline seda küsimust endalt küsida, sest vabadus, nagu me teame, on habras.”

“Etturite” lugu on kiirelt liikuv ja jaguneb nagu malepartii kolmeks osaks: avang septembris 1944, keskmäng 1944–1948  ja lõpplahendus mais 1949.

Ugala teater mängib “Ettureid”  Albus Kukenoosi küünis juunis ja augustis kokku kümme etendust.

Tagasi üles