Mäesepp lisab, et teist tüüpi diabeet on progresseeruv ja krooniline haigus vaid juhul, kui inimene ei muuda oma elustiili ja toitumist. «Igal teist tüüpi diabeetikul on võimalik oma elustiili parandada ja vere glükoosisisaldust loomulikul teel kontrolli alla saada,» laususb ta. «Meie koolitus on vastus küsimusele, milline see elustiil peaks olema ja kuidas seda luua.»
Koolitust «Diabeedi lõpp: Teist tüüpi diabeedi peatamine» teeb Mäesepp koos toitumisnõustaja ja terviseterapeudi Liis Oravaga.
«Hakkame koos otsima vastust näiteks küsimusele, kuidas uni, stress, liikumine ja toitumine ja mõtlemine teist tüüpi diabeeti mõjutavad,» lausub ta. «Loodame, et need inimesed, kes koolitusele tulevad, hakkavad märkama, mida nad ise saavad enda heaks ära teha.»
Mäesepp märgib, et elustiili muutus nõuab kindlasti omajagu julgust. Samas usub ta, et iga samm mugavustsoonist väljapoole on kõige meeldivam ja rikastavam asi, mida inimene teha saab.
«Tavaliselt, kui inimene selle diagnoosi saab, siis öeldakse talle, et ta peab eluaeg tablette sööma või ennast süstima. Aga see ei ole täielik tõde. Kui inimene julgeb oma elustiili muuta, siis seda murerägastikku ei kaasne,» arutleb Mäesepp. «Tuhanded inimesed maailmas on suutnud sellest haigusest välja tulla ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei peaks eestlased sellega hakkama saama.»
Mäesepa ja Orava eesmärgid on suured. Nad loodavad, et koolitussarja abil on aasta pärast ligi kümme protsenti Eestis saadud diabeedidiagnoosidest peatatud.