:format(webp)/nginx/o/2018/09/27/11450177t1h6c24.jpg)
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetab heade annetajate abil nii perevägivalla ohvriks langenud kui ka vägivalla tunnistajaks olnud laste psühholoogilist nõustamist Tartu Tähtvere Avatud Naistekeskuses ning Tartu naiste varjupaigas (Naiste Tugi- ja Teabekeskus), kokku üle 48 000 euroga aastas.
„Keegi ei suuda meile nii palju haiget teha, kui meie vanemad – sest nad on meile olulised ja tähtsad,“ ütleb Tähtvere Avatud Naistekeskuses perevägivalla lapsohvreid nõustav lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen. Tema noorim enesetapumõtetega patsient on olnud vaid kolmeaastane tüdruk, kes pääsemaks isa seksuaalsest ahistamisest, plaanis alla hüpata redeli kõige kõrgemalt astmelt.
Kuidas aidata last, kes koolist koju jõudes leiab eest põrandal pikali oleva ema, kelle pead isa juustest kinni hoides vastu põrandat taob? Seegi juhtum pole kahjuks väljamõeldis, vaid pärineb Anne Daniel- Karlseni igapäevatööst.
„Need lapsed – ”unustatud ohvrid“- pole mõjutatud ainult otseselt kuritarvitamise pealtnägemisest, vaid ka sellest, et nad elavad keskkonnas, kus tavaliselt nende ema pidevalt kuritarvitatakse,“ ütleb Anne Daniel-Karlsen.
Kuidas aidata last, kes koolist koju jõudes leiab eest põrandal pikali oleva ema, kelle pead isa juustest kinni hoides vastu põrandat taob?
Spetsialistide sõnul areneb lapsel pidevas stressi ootuses välja eriline ellujäämisoskus – teada igal hetkel, kui lähedal on vägivallategu ja millises emotsionaalses seisus on ema. Selle peale läheb lapsel kogu jõud, mis oleks vajalik hoopis tema enda kasvuks. Laps kaotab kõige olulisema – usalduse oma lähedaste suhtes. Kaotab turvatunde ning usalduse maailma suhtes. Paraku pole väljamõeldis ka see, et vägivald sünnitab omakorda vägivalda.
Turvalisuseuuring ütleb, et alaealistest lastest viibis 40% vanemate vahelise vägivallajuhtumi juures. Politseistatistika väidab, et pea pooled vägivaldses peres kasvavatest lastest on näinud, kuidas üks vanem teisele kehavigastusi tekitab. See kõik on vaid nähtav osa.
Need ääretult karmid ja kurvad numbrid tõendavad probleemi tõsidust, ometigi puudub Eestis lähisuhtevägivalla lapsohvrite abistamise ja varajase märkamise süsteem. „Eesti on võtnud rahvusvahelisi kohustusi naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite ees, aga väga kurb on tõdeda, et riik ei suuda neid täita. Seega on Lastefond heade annetajate toel lähisuhtevägivalla lapsohvrite psühholoogilist nõustamist alates 2014. aastast toetanud, kuna riiklikul tasandil olev puudulik süsteem jätab tänaseni abivajajad vajaliku toeta. Vägivalla tunnistajaks olnud lastel on abi vaja aga kohe,“ rääkis Lastefondi tegevjuht Kadri Org. „Probleem Eestis on sedavõrd tõsine, et vajaks riiklikul tasandil kiiret lahendust ja mitte ainult rahastamise osas. Meil napib kriitiliselt ka vastavaid spetsialiste, lastepsühhiaatreid ja -psühholooge,“ tõdes Kadri Org.
Alates 2017. aastast toimub naiste tugikeskuste rahastamine riigihanke kaudu, kompenseeritakse peamiselt naiste nõustamist. Lapsed saavad tugikeskustes riigi poolt kompenseeritud nõustamist vaid siis, kui on algatatud kriminaalasi ja neid suunatakse nõustamisele Ohvriabi poolt. Kriminaalmenetluseni jõuab lähisuhtevägivalla juhtumitest aga vaid jäämäe veepealne osa. Möödunud aastal anti perevägivallast politseile teada ligi 15 tuhandel korral, kriminaalmenetlust alustati ligi 4000 korral.
Lähisuhtevägivalla tõttu kannatanud lapsi saad aidata tehes ühekordse või püsiannetuse SA Tartu Üikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontole ja märkides selgitusse “perevägivalla ohvrid”:
Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)