Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2015/03/25/3900817t1h0dec.jpg)
Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi alustavad noored suitsetamisega hiljem, oluliselt on vähenenud vesipiibu tarbimine ning kasvanud on nende õpilaste osakaal, kes ei ole kunagi tarvitanud alkoholi. 15-aastaste noorte seas on vähenenud vähemalt kord nädalas suitsetamine ja alkoholi tarbimine.
„Hea meel on tõdeda, et valdavalt hindavad Eesti 11-, 13- ja 15-aastased õpilased oma tervist heaks või väga heaks, nende osakaal on 86 protsenti. Seejuures sarnaselt varasemaga on ka värske uuringu põhjal poisid enda hinnangul parema tervisega ja eluga rohkem rahul kui tüdrukud,“ kommenteeris Tervise Arengu Instituudi teadur Leila Oja.
„Tulemused näitavad, et suitsetamisega alustatakse hiljem. Kui veel neli aastat tagasi oli 15-aastaste hulgas 44 protsenti neid, kes alustasid suitsetamisega 13-aastaselt või varem, siis käesolevas uuringus oli sama osakaal 28. Vähemalt üks kord nädalas suitsetajate osakaal on jäänud samaks, keskmiselt 5 protsenti,“ märkis Oja. Umbes pooled (52 protsenti) suitsetamist proovinutest alustasid e-sigaretiga. Kui huuletubaka tarbimine püsis samal tasemel, siis vesipiibu suitsetamine on tugevalt langenud küündides varem 28 protsendini, praegu aga 13 protsendini.
Sarnaselt sigarettide suitsetamisega juuakse esmakordselt alkoholi hilisemas vanuses. Siiski on alkoholitarvitamine ja eriti purju joomine on endiselt murekoht. „Viimane uuring näitas mõningast positiivset muutust: kui 2014. aastal oli elu jooksul kaks ja rohkem korda purju joonud 15-aastaseid õpilasi 30 protsenti, siis mullu 27 protsenti,“ lisas teadur. Kuigi purju joomine ja suitsetamine on aasta-aastalt tunduvalt vähenenud, on poiste ja tüdrukute riskikäitumine üha sarnasem.
Sarnaselt sigarettide suitsetamisega juuakse esmakordselt alkoholi hilisemas vanuses.
Hea uudisena võib märkida, et sagenenud on köögi- ja puuviljade tarbimine. Köögi- ja puuvilju on alati sagedamini söönud tüdrukud, kuid ka poisid on järjest rohkem hakanud neid tarbima. Kahjuks söövad õpilased jätkuvalt liialt sageli maiustusi ja väga vähe kala.
Vähemalt kord nädalas tarbivad energiajooke 13 protsenti noortest, tõus võrreldes eelmise uuringuperioodiga oli 3 protsenti. On märkimisväärne, et poiste hulgas on energiajookide tarbijaid üle kahe korra enam kui tüdrukute hulgas (19 vs 8 protsenti). Koolipäevadel ei söö hommikusööki 15 protsenti õpilastest, sealjuures on antud näitaja nii poiste kui ka tüdrukute hulgas sarnane. Kõige suurem on koolipäevadel hommikusöögi mittesööjate osakaal 15-aastaste seas.
Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring toimus 2018. aasta kevadel Eestis juba seitsmendat korda. Uuringus osales 4727 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti, kes andsid ise hinnanguid oma tervise ja käitumise kohta. Küsitlus on osa WHO egiidi all läbiviidavast rahvusvahelisest uuringust, mis toimub iga nelja aasta järel.